Autor: Indrek Kald • 5. september 2019

Swedbanki ökonomisti Marianna Rõbinskaja sõnul takistab sobivate oskustega tööjõu puudus ettevõtete äritegevust ning teiselt poolt on järjest kiiremaks muutunud tööjõukulude kasv ületanud tööjõu tootlikkuse kasvu. "Seetõttu on olukorra leevendamiseks järjest olulisemaks muutunud investeeringud tootlikkust tõstvasse kapitali," märkis ta.

Eesti on Rõbinskaja kinnitusel suutnud rahvusvaheliselt luua tugeva e-riigi kuvandi ning olla eeskujuks avaliku sektori digitaliseerituse poolest, samas tehnoloogiate kasutamine Eesti ettevõtetes on võrreldes teiste Euroopa Liidu riikidega madal.

Digimajanduse ja -ühiskonna indeksi (DESI) kohaselt on Eesti peamiseks probleemiks ettevõtete sektori vähene digitaliseeritus, mistõttu paikneb Eesti EL liikmesriikide seas alles 16. kohal. Siiski on Eesti viie aastaga oma positsiooni tugevasti tõstnud ja liikunud ELi keskmisele lähemale.

Euroliidust mahajäämuse üheks põhjuseks võib Rõbinskaja sõnul olla n-ö ettevõtete demograafia, kuna enam kui 90% Eesti ettevõtetest on väikeettevõtted, kus töötajate arv jääb alla kümne. "Väikeettevõtetel võivad aga probleemiks olla tehniliste oskustega töötajate puudus ning piiratud võimalused investeeringute tegemiseks," märkis ta.

Ka tööstussektori robotiseerimine muu maailmaga võrreldes madal

Tööstussektori tootlikkuse kasvus mängivad olulist rolli uute tehnoloogiate ja tööstusrobotite kasutuselevõtt ning automatiseerimine. Tootlikkuse kõrgema kasvu eelduseks on ühtlasi ka suurem nõudlus, mis võimaldab saavutada mastaabiefekti.

"Kuna Eesti tööstussektor ekspordib suurema osa käibest, sõltub see suurel määral meie peamiste kaubanduspartnerite käekäigust ja välisnõudlusest. Viimase kolme aasta kõrgem tööjõu tootlikkus on olnud võimalik just tänu suuremale nõudluse kasvule," sõnas Swedbanki ökonomist.

Tööstusrobotite kasutamise poolest on Eesti nii Euroopast kui ka muust maailmast tugevasti maha jäänud. Rahvusvahelise robootika föderatsiooni mulluste andmete järgi oli Eestis 11 tööstusrobotit 10 000 töötaja kohta, samas kui ELi keskmine tööstusrobotite arv oli 115 ning globaalne keskmine 74 robotit 10 000 töötaja kohta.

Samas on nii suure erinevuse taga ka see, et tööstusrobotite osakaal sõltub paljus tööstussektori struktuurist. Swedbanki tänavuse tööstusuuringu järgi kasutab umbes viiendik Eesti tööstussektori ettevõtetest tööstusroboteid ning viiendik tööstussektori tootmisprotsessidest on automatiseeritud, tööstusrobotitesse plaanib järgmise kahe aasta jooksul investeerida 20% ning automatiseerimisse veidi üle 50% ettevõtteist.

Tööjõuturg sunnib investeerima tehnoloogiasse ja innovatsiooni

Viimastel aastatel on ettevõtete investeeringute osakaal masinatesse, arvutitarkvarasse ning teadus- ja arendustegevusse koguinvesteeringute suhtes järjepidevalt tõusnud. Eelmisel aastal oli tootlikkust tõstva kapitali investeeringute osakaal koguinvesteeringutes üle aegade kõrgeim – 39%.

"Samas on ettevõtete koguinvesteeringute osakaal SKP suhtes viimase kuue aasta jooksul olnud languses, mis avaldab negatiivset mõju tootlikkust tõstva kapitali kasvule," märkis Marianna Rõbinskaja.

Innovatiivsete tehnoloogiate kasutamine võimaldab suuremaid töid efektiivsemalt teha, samas kui tekivad uued tööülesended, mis nõuavad kõrgemat tehnoloogilist teadlikkust. Eesti tööstusettevõtted on nimetanud automatiseerimise ning uutesse tehnoloogiatesse investeerimise peamiseks takistuseks sobivate oskustega töötajate puudust.

"Lisaks investeeringutele automatiseerimisse ning uutesse tehnoloogiatesse, muutuvad üha olulisemaks ka investeeringud tööjõu digitaalsete oskuste arendamisesse. Ühtlasi peaks ka haridussüsteem toetama rohkem kõrgema tehnoloogilise kvalifikatsiooniga töötajate väljaõpet," kinnitas Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja.