Telia: serveriruumid kaovad ettevõtete-asutuste keldritest peagi

Paljudel firmadel on endiselt serveriruumides alles infrastruktuur, kus hoitakse ettevõtte või asutuse olulisi süsteeme ning tarbitakse haldus- ning ressursiteenuseid. Küsimus on aga selles, kuidas traditsioonilisest kliendi majasisesest serveripargist liikuda edasi tänapäevasemate pilve- ja konteinerpõhiste lahenduste juurde.

Simseli sõnul on suurtel ettevõtetel lisaks pilvepõhistele lahendustele vajadus säilitada oma andmeid ka lokaalselt. Konteinerid peavad töötama käsikäes nende samade traditsiooniliste serverikeskkondadega, kus on võrk, andmesalvestus jms.

"Probleemseks osutub tavaliselt see, kui pole tagatud traditsioonilise infrastruktuuri ja konteinerpõhise süsteemi haldus ja töökindlus tervikuna. Arendaja poolt üles seatud keskkonna mittetoimimisel sekkutakse alles probleemi tekkimisel," selgitas Simsel.

Paljud alles n-ö katsuvad varbaga vett ja püüavad aru saada, mis on see konteineripõhine lahendus. Simseli hinnangul kaovad urisevad serveriruumid ettevõtete ja asutuste keldritest järk-järgult. Ta toob näiteks, et ettevõtted, kes arendavad suuremaid süsteeme, teevad uued rakendused kohe pilve- või konteineripõhistena.

Selliste teenuste pakkumine on loomulikult põhjalikult reguleeritud, peab vastama seadustele ning kulud peavad olema kontrolli all. "Pilvepõhisele teenusele üle minnes unustatakse aga sageli ära, et see on piltlikult öeldes kellegi teise server, aga lihtsalt kusagil mujal. Ikka pead sama moodi süsteemi disainima, haldama ja igapäevaselt üleval hoidma, et ärirakendusele vajalikku teenustaset hoida," rääkis Simsel.

Sage probleem on seegi, et näiteks lahenduse võrguseaded seadistatakse poolikult või pole see õigesti kooskõlastatud teiste IT osapooltega. "Tehakse valmis näiliselt sobiv keskkond ja arendatakse kliendi töösüsteemid sinna peale, aga see on kas kooskõlastamata või ad hoc vajadusepõhiselt püsti pandud ja ei mängi tulevikus tsentraalse ITga kokku," nentis Simsel.

Ta lisas, et kogu ettevõtte IT-turvalisuse, läbipaistvuse, riskide ja kuluhalduse tagamiseks tuleb seda kõike vaadata tervikuna, olles võimalikult lähedal ärikriitilistele rakendustele.

Kuigi vastutuse saab anda ka majavälisele partnerile, kes tagab teenuse toimivuse, hoiavad paljud servereid oma keldris, sest pilvelahedus on justkui midagi umbmäärast, mida ei saa käega katsuda. Tegelikult on selle keldris asuva serveri poolt pakutava teenuse jätkusuutlikkus ja töökindlus madal, aga juurdunud mõtteviis on visa muutuma, selgitas Simsel.

"IT-teadlikkuse kasv peab jõudma ka ettevõtete juhtideni," rõhutas Simsel. "Suuremates ettevõtetes, kus IT-juht on ka juhatuse liige, on juba aru saadud, et maailm on muutunud," lisas ta.

Konteineripõhisesse maailma liikumine haakub ka hübriidpilvega, mis on keskkond, kuhu saab kokku koondada ettevõtte poolt kasutatavad erinevad rakendused ja pilveressursid ning neid mugavalt ühest kohast hallata. Nii on ettevõttel olemas ülevaade oma IT-süsteemidest ja neid saab ühest kohast juhtida.

Simseli sõnul on kompetents tähtis teema – mida keerukamatesse lahendustesse läheme, seda vähem on Eestis kompetentsi. Näiteks suure võrgu arhitekte võib Eestis lugeda üles ühe käe näppudel, märkis ta. Sama on ka muude keerukamate lahenduste puhul. Neid, kes saavad aru, suudavad disainida ja lisada sinna edukalt ärilise dimensiooni, on ikkagi vähe.