Autor: Indrek Kald • 25. september 2019

Kasutajate hulgas on nii kohalikke (Selver, Comarket, Biomarket, Pizzakiosk, OKO restoranid, Tokumaru jt) kui ka rahvusvahelisi ettevõtteid (Dussmann, Stockmann, Prisma jt).

FoodDocsi ühe asutaja, toidutehnoloog Katrin Liivati sõnul on hakanud e-haldust kasutama ettevõtted, kes mõistavad, et toiduohutuse tagamine on prioriteet ja traditsiooniline paberihaldus on liiga aeganõudev protsess ning digitaalne programm teeb selle lihtsamaks.

"Eriti viimastel kuudel, mil Eesti toidu seni laitmatu maine on kõvasti pihta saanud, liiguvad ettevõtted järjest enam toiduohutuse digitaalse halduse poole," kinnitas Liivat.

Väikeettevõtete teadlikkus toiduohutusest ja neile kehtivatest nõuetest on suhteliselt madal, sest sellekohased juhendid on tavainimesele arusaamatus keeles. Suurettevõtetel puudub reaalajas ülevaade toiduohutuse seisust, sest kogu sellekohane dokumentatsioon on enamasti paberkandjatel. Võõrtööjõud, keda Eesti toidusektor kasutab aina enam, ei saa aga eestikeelsetest dokumentidest lihtsalt aru.

Ainuüksi Eestis on kokku 9535 toiduga tegelevat ettevõtet, kellest 30% on selle lühikese ajaga juba digilahendust kasutama hakanud. Uue segmendina on FoodDocsi teenust hakanud kasutama hotellid oma toidukäitlemise dokumentatsiooni haldamisel ja seda nii Eestis, Ukrainas kui ka Saksamaal.

Digitaalse halduse arendamise järgmine etapp on suunatud toidutootjatele, mis viib miinimumini võimaluse, et tootmisettevõtte toodang ei vasta kehtestatud normidele. Sellega loodab ettevõte turule tulla järgmisel aastal.

FoodDocs on digitaalne toiduohutuse dokumentatsiooni haldamise programm, mis aitab toiduga tegelevatel ettevõtetel tagada, et nende toiduohutuse dokumentatsioon oleks ajakohane ja vastaks alati nõuetele.

Neil ettevõtetel on 24/7 olemas ülevaade oma ettevõtte toiduohutuse seisust. Pilvepõhises programmis luuakse igale ettevõttele ka enesekontrollplaan, mis võimaldab hallata ülevaatlikult seadusest tulenevaid dokumente ja töölaud tuletab vajalikke nõudeid ise meelde.