Indrek Kald • 26 september 2019

Iga seitsmes firma Eestis ei panusta IKT-ala turvalisusesse

86% Eesti ettevõtteist kasutab info- ja kommunikatsioonitehnoloogia alal turvameetmeid, mis tähendab, et iga seitsmes firma mingeid meetmeid ei kasuta, selgus statistikaameti värskest uuringust.

Viimase aasta jooksul puutus IKT turvaintsidendiga vähemalt ühel korral kokku 9% ettevõtteist.  Foto: Pixabay

Statistikaameti juhtivanalüütiku Tiina Pärsoni sõnul uuriti turvalisuse teemat põgusalt ka 2015. aastal, kui koguti infot ettevõtete turvapoliitika olemasolu kohta. Selleaastases uuringus pöörati tähelepanu turvalisuse meetmete kasutamisele ja sellest teavitamise viisidele ning turvaintsidentidele.

Turvalisuse tagamiseks rakendatakse enim tugevat paroolide autentimist, tarkvara värskemaid versioone, võrgujuurdepääsu kontrolle ja andmete varundamist eraldi asukohta. Kasutaja tuvastamist biomeetriliste meetoditega (tuvastus sõrmejälgede, hääle või näo abil) kasutas alla kümnendiku ettevõtetest.

Ettevõtted teavitavad töötajaid IKT turvalisusega seotud kohustustest nii siseinfot jagades kui ka koolitustel osalemise kaudu, 37%-l ettevõtetest on see fikseeritud lepinguga.

Turvaintsidendid 9%-l ettevõtteist

Kuna info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) areneb kiiresti ja seda kasutatakse palju ärieesmärkide saavutamiseks, tuleb ettevõtetel võtta kasutusele üha turvalisemaid meetmeid. Selleks on ka põhjust, sest viimase aasta jooksul puutus IKT turvaintsidendiga vähemalt ühel korral kokku 9% ettevõtteist.

"Enamik turvaintsidente olid seotud olukorraga, kus IKT-teenused polnud kättesaadavad kas teenindust takistavate või lunavara rünnakute tagajärjel. Ettevõtetel oli kokkupuuteid ka andmete hävitamise või rikkumisega, kahju saadi ka konfidentsiaalsete andmete lekke tõttu. Enamik ettevõtetest pole siiski viimase aasta jooksul turvaintsidentidega kokku puutunud," selgitas Pärson.

Statistikaameti juhtivanalüütik Tiina Pärson selgitas, et infotehnoloogia kasutamist ettevõtetes uuritakse juba 2001. aastast. Seleaastases uuringus osales 3400 vähemalt kümne hõivatuga ettevõtet.

Tulemustest selgus, et IKT-kvalifikatsiooniga spetsialiste töötab 15% Eesti ettevõtetes. Kõige enam on IKT-spetsialiste vähemalt 250 hõivatuga ettevõtete rühmas. Väikeettevõtete hulgas oli IKT-spetsialistidega äriühingute osatähtsus alla kümnendiku.

Veerandil juhtudest raske leida sobivat IKT-töötajat

Suurim nõudlus IKT-spetsialistide järele on info ja side ning finants- ja kindlustuse tegevusaladel. Nõudlus IKT-spetsialistide järele on endiselt suur. Eelmisel aastal värbas või püüdis IKT-spetsialiste värvata 40% suurettevõtetest. Rohkem kui neljandikul neist oli raske leida sobivat inimest.

"Infotehnoloogia valdkond areneb väga kiirelt ja sellega tuleb pidevalt kohaneda. See nõuab ühelt poolt nii IT riist- kui ka tarkvara, teiselt poolt ka IKT-oskuste täiendamist. 2018. aastal koolitas kümnendik Eesti ettevõtteist oma IKT-spetsialiste valdkonnas vajalike teadmiste ja oskuste parandamiseks. Suurettevõtetest pakkusid oma IKT-spetsialistidele täiendusõpet enam kui pooled, väikeettevõtetest veidi alla kümnendiku," kommenteeris Pärson.

IKT turvalisus on ettevõtetele oluline ja sellega tegeletakse pidevalt. Pärsoni sõnul kinnitas seda asjaolu, et viimase kahe aasta jooksul on turvapoliitika kehtestanud või seda täiendanud enam kui viiendik ettevõtteist.

Iga neljas firma kaupleb ka veebis

Enamikul Eesti ettevõtetel on olemas veebisait või -lehekülg emaettevõtte kodulehel. Seal tutvustatakse valdavalt tooteid-teenuseid. Neljandik ettevõtetest pakub võrgus tellimise, broneerimise või reserveerimise võimalust. Veebilehe kaudu müüs oma tooteid või teenuseid pea viiendik Eesti ettevõtteist. Levinum on see just hulgi- ja jaekaubanduse, majutuse ja toitlustuse ning info ja side tegevusaladel.

Oma tooteid või teenuseid veebikeskkonnas müüvatest ettevõtetest turustas 18% neid Eestis. Euroopa riikidesse turustas veebi kaudu 8% ettevõtteist. Pärson tõi välja, et aina enam tutvustatakse oma tooteid või teenuseid sotsiaalmeedias.

"See ei ole üksnes väikeste äride pärusmaa, vaid sellega on edukalt kaasa läinud ka suurettevõtted. Ligi pooltel uuringus osalenud ettevõtetel on konto Facebookis või Linkedinis. Sotsiaalmeedia võimalusi kasutatakse enamasti ettevõtte kuvandi loomiseks või toodete turundamiseks. Samuti suheldakse sotsiaalmeedia vahendusel klientidega, kogutakse seal nende arvamusi ning värvatakse ka töötajaid," lisas Pärson.

Jaga lugu:
ITUUDISED UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad Ituudised uudised igal nädalal enda postkasti.

Ituudised.ee toetajad:

Indrek Kald
Indrek KaldITuudised.ee toimetajaTel: 511 1112
Ana Madismäe
Ana Madismäereklaamimüügi projektijuhtTel: 545 60 150