Autor: Indrek Kald • 5. oktoober 2019

Järgneb Andre Visse kommentaar:

Tuues andmed füüsilisest maailmast digitaalsesse, on võimalik teha palju paremaid otsuseid ning seeläbi jõuda täiesti uuel tasemel tulemusteni.

Hea on tõdeda, et olenemata 5G kommertskasutuse takerdumisest on Eesti asjade interneti ehk IoT arengu ja lahenduste rohkuse poolest kogu Põhjamaade regioonis eesrinnas. Näiteks Telia poolt pakutavate IoT ühenduste arv on tänavu kasvanud pea 300 000ni, kusjuures viimase kaheksa kuu juurdekasv on olnud ligi 50 000 ühendatud seadet.

Seda on enam kui ühelgi teisel Telia Company koduturul Põhjamaades ning oleme seega ees nii Soomest, Rootsist, Norrast kui oma Balti naabritest.

2018. aasta lõpus võtsime kasutusele uusima mobiilsidetehnoloogia, mis on spetsiaalselt asjade interneti tarbeks disainitud ning optimeeritud – NB-IoT (Narrow Band IoT). Selle võib liigitada 5G perekonda, sest NB-IoT elutsükkel saab olema 5Gga lähedalt seotud ning see võimaldab seadmetel suhelda kasvõi maa all ning teha seda ühe akutäiega aastaid. Erinevalt 5Gst on NB-IoT võrk tänaseks juba üle-eestiline.

Ärikasutusse jõuavad kaugjuhitavad seadmed

Innovatsioon ei ole loomulikult eesmärk iseeneses – oluline on, kuidas uute tehnoloogiate toel inimeste ja ettevõtete elu paremaks, mugavamaks või ka ohutumaks muutub. Näide viimasest on lähitulevikus realiseeruv võimalus 5G ja IoT abiga vältida ohtlikes oludes töötamist, kasutades kaugjuhitavaid masinaid – olgu kaevandustes, keemiatööstuses või mujal.

Juba 2016. aasta sügisel oli Eestis toona esimest korda toimunud Euroopa Liidu liidrite tippkohtumise Digital Summit raames nii riigipeadel kui kõigil huvitatud kodanikel võimalus katsetada 5G võrgus töötavat kaugjuhitavat ekskavaatorit.

Ehkki hetkel veel paraku demoesitluste ja testide tasemel, jõuavad sarnased lahendused lähitulevikus loodetavasti juba ka Eestis laiemasse (äri)kasutusse.

Veel üks suurepärane näide samal teemal – suvel käivitasime Ericssoni Tallinna tehases järgmise põlvkonna tootmislahenduse, mis võimaldas kasutusele võtta spetsiaalset mobiilsideühendust kasutavad isejuhtivad sõidukid, liitreaalsuse lahendused ja terve hulga erinevaid IoT sensoreid. Seda kõike ikka selleks, et muuta tootmisprotsess turvalisemaks, aga ka kvaliteetsemaks ja efektiivsemaks.

Maailm muutub ka tavakasutaja jaoks

Saame tuua sarnaseid näiteid kasutusjuhtude kohta paljudes erinevates tööstusvertikaalides, mis tähendab, et maailm on muutumas nii ettevõtete kui tavakasutajate vaatest.

Juba kolm aastat tagasi testisime Eestis veel teistki 5G lahendust - arendasime Tallinki reisilaevale 5G toel ülikiire WiFi-ühenduse. Testid täna saadaval olevate 5G seadmetega on võimaldanud saavutada üle õhu kiiruseid 1 Gbit/s – see võimaldab näiteks tulevikus mobiilses seadmes probleemideta 4K-formaadis videot vaadata, reaalajas ilma hilistumiseta seadmeid juhtida või kasvõi otse internetis videomängu mängida.

Julgen väita, et 4G arengu vaates (mis puudutab nii Eesti territooriumi kui rahvastiku katvust) on Eesti täna üks edukamaid riike maailmas. Seda tänu sellele, et kohalike mobiilioperaatorite vahel valitseb tihe ja eluterve konkurents, mille nimel on kõvasti investeeritud nii taristu ehitusse, selle kvaliteedi tõstmisse kui ka uute ägedate teenuste ja lahenduste turule toomisse.

5G kommertsvõrgud on tänaseks avatud 19 riigis 34 erineva mobiilioperaatori poolt. Loodame, et Eestil avaneb võimalus selle seltskonnaga peatselt liituda.