Autor: Indrek Kald • 7. oktoober 2019

Eestis on 5G litsentside väljajagamine takerdunud kohtuvaidlusesse ning rajatud on vaid testvõrke, samas näiteks Soome mobiilioperaatorid on arendanud 5G võrke juba selle aasta algusest saati.

Huaweid on firma võimalike sidemete tõttu kommunistliku Hiina võimudega ja sellest lähtuva turvaohu pärast viimastel aastatel eeskätt USAs ja Euroopas tõrjutud nii avalikust sektorist kui ka sidevõrkude rajamisest.

Järgneb Huawei Baltimaade juhi Ricky Cheni kommentaar:

5G loob uusi tööstusharusid ja sellega ka uusi töökohti, panustades tugevalt ka paljude maailma riikide SKP kasvu – kokku hinnanguliselt 3,5 triljonit dollarit aastaks 2035 (Suurbritannia tööstusinfoettevõtte IHS Markit raporti kohaselt). See on sama palju, kui on terve India panus.

Julgen arvata, et 5G saab ühiskonna arengus sama tähendusrikas roll kui see on auto või elekter – sellest saavad kasu kõik. 5G tehnoloogiad loovad maailma 22 miljonit uut töökohta, neist üle kuue miljoni Euroopas. Ei ole põhjust kahelda, et 5G muudab maailma nähtavamalt, kui seda tegid 4G või 3G tehnoloogiad.

Ka Eestil on perspektiivi sellesse arengusse tugevalt panustada. Järgneva kümne aasta jooksul on 5G digitaalmajanduse ja -ühiskonna üheks kriitilisemaks tugipunktiks. 5G standardi peamise edendajana kuulutas Euroopa Liit 2015. aasta septembris välja 5G tegevusplaani, jõudes seega 5G pilootfaasi.

Plaan näeb ette, et 2020. aastaks osutavad kõik Euroopa Liidu liikmesriigid 5G teenuseid vähemalt ühes linnas ning 2025. aastal laiemalt linnaruumis, suurematel maanteedel ja raudteedel.

Eesti valmisolek on piisav

Hiljuti avaldas INCITES Consulting Company uuringu, kus käsitleti ka Euroopa valmisolekut 5G tulekuks. Selles uuringus analüüsiti mitut tegurikategooriat, sealhulgas riigi infrastruktuuri ja tehnoloogiat, regulatsioone, innovaatilisust, inimkapitali, riigi profiili ja 5G nõudlust.

Eesti jäi uuringus napilt välja esikümnest, saavutades 12. koha Prantsusmaa järel. See näitab, et Eesti valmisolek on piisav.

Lisaks võib selle uuringu tulemustest järeldada, et riigi valmisoleku ja geograafilise asukoha vahel on kõrge korrelatsioon - Eesti lähedus Põhjamaadele võimaldab tihedat koostööd 5G arendamises. Seega võib öelda, et Eesti 5G tulevik on helge.

5G ajastul üritavad riigid saavutada juhtivat positsiooni, igaüks eri põhjusel. Riigid, kes on traditsiooniliselt olnud tehnoloogia pioneerid, tahavad oma positsiooni säilitada. Nende jaoks on tegemist justkui "5G võidujooksuga". Samal ajal investeerivad need riigid, kes ise 5G tehnoloogiaid ei arenda, teistesse uutesse tehnoloogiatesse.

Innovatsioonil on oluline osa Euroopa konkurentsivõimelisest majandusest. Seetõttu on tulevikukindla innovatsioonipoliitika kujundamine Euroopa Liidus ühes suuremaks murekohaks.

Tänu innovatiivsetele tehnoloogialahendustele, nagu on kõik Eesti e-riigi teenused ja neid ühendav X-tee, on Eesti ühiskond valmis vastu võtma ka uusi tehnoloogiaid. Uute lahenduste kasutamine omakorda kasvatab riigi teadus- ja arendustegevust nii Eestis, Euroopa Liidus kui ka ülemaailmselt.

5G on ka uus tööstus-, teadus- ja äriharu

5G töötab infrastruktuurina. See pakub rakendusvõimalust erinevatele sektoritele, näiteks autotööstusele, e-tervishoiule ja erinevatele ohutuslahendustele

Mitmed asutused on juba põhjalikult uurinud 5G kasutusvõimalusi. Huawei X Labs on teinud koostööd erinevate tööstusharude esindajatega, et uurida 5G rakendusvõimalusi. Peamised, kes 5G tohutust kasu saavad on tööstus, robootika ning avalik sektor tervikuna – targad linnad, tark infrastruktuur, targad parkimissüsteemid, operatiivteenistused, riigikaitse ja paljud teised valdkonnad.

Ka internet ise on tähtis, aga ka see muutub. Tegemist on meie ajastu ühe olulisema leiutisega, mis on tugevalt integreeritud meie igapäevaeluga. Praegu ei kujutaks keegi ette elu ilma internetita. Samas on internet lihtsalt inimeste poolt loodud ruum, sest lõppude lõpuks on kogu seal olev informatsioon loodud inimeste poolt.

Ka asjade internet vajab 5Gd

Asjade internet ehk IoT – Internet of Things - on justkui uus internet või internet 2.0. See ühendab kodumasinaid, sõidukeid, tööstusmasinaid jne. See võimaldab kodumasinatel saata, vastu võtta ja vahetada andmeid, mida nad koguvad, luues seeläbi nende vahel ühendusvõrgu. IoT kontseptsioonist on jõutud juba reaalsete toodeteni, mis toovad igapäevaellu rohkem mugavust.

Reaalsel elul põhinev näide on traditsioonilised kodumasinad, mida tuleb sisse-välja lülitada käsitsi. Kujutage ette, et teil on süsteem, mille abil on kõik kodumasinad ühendatud võrku, mida saab eemalt (muidugi turvaliselt) juhtida. Näiteks vahetult enne kojutulekut süttivad kodus tuled, kohvimasin on äsja kohvi valmis saanud jne. Tuleviku nutikodud koostöös asjade internetiga seda tõesti võimaldavad.

Teine näide on meditsiini- ja tervishoiuvaldkonnast. Erinevate tervist jälgivate seadmete, aktiivsusmonitoride ja nutikellade turg on väga aktiivne. Neid seadmeid ostetakse palju, nõudlus on suur. Nende monitoride kogutavad andmed aga võiksid olla tervishoiusektorile tööriistaks, et paremini mõista, millistele terviseriskidele ühiskonnas tähelepanu pöörata, et rahvatervist parandada.

4G sidetehnoloogiad ei suuda paraku pakkuda vajalikku kiirust ega mahtu IoT ladusaks toimimiseks. 4G baasil toimivate arenduste piir on ees. Selle tõttu on 5G-l suur eelis: see on võimas, üliväikese viiteajaga ning suurema paindlikkusega. 5G on ideaalne võimalus IoT arenguks.