Autor: Indrek Kald • 25. oktoober 2019

Eelnõuga soovitakse muuta äriseadustikku ja luua olukord, kus osaühingu osaluse võõrandamise tõestamiseks ei peaks tingimata notari juurde minema. See otsustusõigus kuuluks edaspidi osanikele ja looks võimaluse välistada notariaalse tõestamise vajadus osaühingu põhikirjaga. Osanike nimekirja pidamine jääks edaspidi juhatuse vastutada.

Iduettevõtjate, investorite ja sektori tugiüksuste hinnangul on see tugev samm bürokraatia vähendamise ja parema ettevõtluskeskkonna suunas, millest võidavad nii ettevõtjad kui ka riik. Sarnane süsteem kehtib näiteks Soomes, Rootsis, Lätis, Leedus, Taanis ja Norras.

Bolti kaasasutaja Martin Villigi sõnul on praegune protsess ebamõistlikult keeruline ja aeganõudev, kuna notari aeg või volikirjad tuleb erinevate investoritega koordineerida ning kui notaril on ettepanekuid, tuleb need kõigi investoritega uuesti läbi arutada.

"Kujutage näiteks ette mõne suure idufirma osanike lepingu läbirääkimist ja muutmist, kui selleks on vaja notarisse saada 50–60 osanikku maailma eri riikidest," ütles ta.

Eesti rra- ja riskikapitali assotsiatsiooni (EstVCA) juht Kristjan Kalda rõhutas, et Eesti ärikeskkond peab soodustama kohalike ettevõtete kasvu ning investorite kaasamist kiirelt ja vähese bürokraatiaga.

"Tänased ranged nõuded, mis kehtivad ettevõtte osa võõrandamise suhtes, on loodud ligi 20 aastat tagasi, kui välisinvesteeringute arv oli Eestis võrreldes tänasega palju väiksem. Tänaseks on need selgelt ajale jalgu jäänud ja vajavad muutmist. Õiguskomisjoni eelnõu on vajalik ja turul kauaoodatud samm," sõnas Kalda.

Eelnõu vastuvõtmisel suureneb pöördumise autorite kinnitusel välisinvesteeringute maht, kuna seni kehtinud süsteem loob rida kitsendusi, mille vältimiseks kolivad ettevõtted oma tegevuse kas osaliselt või täielikult Eestis välja. Samuti muutub olukord lihtsamaks neile, kes soovivad siin uusi ettevõtteid asutada.

"Sellele probleemile on eri osapooled otsinud lahendust juba mitu aastat. Kaasatud on olnud nii iduettevõtted, investoreid esindavad organisatsioonid, mitmed advokaadibürood ja tehingute nõustajad, ametnikud kui ka justiitsministeeriumi poolt kokku pandud ekspertide töörühm. Pakutud lahendus on parim, mis sõelale jäi peale pikaajalist ja põhjalikku kaalumist ning rahvusvahelist kogemust arvesse võttes," lisas advokaadibüroo Sorainen partner Toomas Prangli.

Mullu investeeriti Eesti idufirmadesse ligi 328 miljonit eurot ja tehti 30 uut investeeringut, mis teeb keskmiseks investeeringuks 10,9 miljonit eurot. Selle aasta esimeses pooles kaasasid kohalikud iduettevõtted läbi 24 uue tehingu 117 miljonit eurot.

Startup Estonia juhi Maarika Truu sõnul on välisinvesteeringute maht Eesti idufirmadesse alates 2010. aastast pidevalt kasvanud ning 2018. aastal oli tervelt 96% investeeringutest tehtud väljastpoolt Eestit.

"Välisinvestorite kasvav huvi meie idufirmade vastu kinnitab, et meie ettevõtteid märgatakse globaalselt, meil on tugev idufirmade ökosüsteem ning usaldusväärne ja läbipaistev majanduskeskkond. Sama kinnitab ka siia asuda soovivate asutajate ja töötajate kasvav hulk. Selle on taganud järjepidev konstruktiivne koostöö riigi, ettevõtjate, investorite ja startup-kogukonna esindajate vahel," lisas ta.