Elisa juht Sami Seppänen nimetas ettevõtte pikaajalise arengusuunana tehisintellekti muutumist reaalseks töövahendiks ning masinõpet. Ent projektidel peab olema ka konkreetne tasuvusnõue, lisas ta IKT aastakonverentsil esinedes.

- Elisa Eesti tegevjuht Sami Seppänen.
- Foto: Andras Kralla
Tehisintellekt on Seppäneni sõnul vahend, automatiseerimine aga eesmärk. "AI osa on lihtne, protsesside tegelik muutmine üle ettevõtte on keeruline ning nõuab eelkõige äripoole panust," kinnitas ta.
"Tehisintellekti praktilise rakendamise eelduseks on juhatuse toetus ning operatiivtasemel strateegiline projektide juhtimine," sõnas Elisa juht.
Seppäneni sõnul tuleks asju, mida on võimalik teha tavalise ITga ning inimestega, teha just tavalise programmeerimisega. "AI poole tasub vaadata siis, kui need kaks jäävad hätta. Ehk kui äriprobleemi on võimalik lahendada ilma AIta, lahendage ilma! Aga kui enam ei ole, siis on AI suurepärane võimalus," rääkis ta.
Edu võti pole tema sõnul ainult heades andmeteadlastes. Neid on ka väga vaja, kuigi neid saab edukalt sisse osta. Edukad on need, kes saavad aru, et AI projektid ei ole IT-arendus, vaid põhimõtteline ettevõtte tööprotsesside muutmine läbi ettevõtte, kinnitas Seppänen. Ja seda saab juhtida ainult äripoolelt, lisas ta.
"Selleks et tehisintellekti praktikas rakendada, on vaja juhatuse tasemel põhimõttelist toetust – ning siis vähemalt keskastme juhi tasemel juhitud tiimi, mis viiks praktilised otsused täiesti operatiivtasemele. Lahendada tuleb päris probleeme, mitte "teha AI-d," lisas Elisa juht.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Konkursi tähtaeg: 27.04.2025