Autor: Indrek Kald • 31. oktoober 2019

"Riigi IT-kulu 1,6% eelarvest pole piisav taristu uuendamiseks ega täiendavaks automatiseerimiseks," kinnitas Krull. Olemasolevate lahenduste ülalpidamine ja edasiminek uute loomiseks pole praeguse rahastuse juures võimalik, lisas ta.

Krull tõi välja ka vajaduse koordinatsioonimehhanismi tugevdamiseks haldusalade ülesteks lahendusteks ja konsolideerimiseks. [MKMi IT-ala asekantsleri] Siim Sikkuti tiimil pole hoobasid teiste ministeeriumide IKT-alaste otsuste mõjutamiseks, lisas Krull.

Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete digitaliseerimine edeneb Krulli sõnul vaevaliselt. Kasvavate hindade tõttu kannatavad peamiselt madalama lisaväärtusega tööstusharud, selgitas ta. Teenuste osas domineerib endiselt tellijana riik, lisas Krull.

Eesti IKT-sektori ekspordi kasvus saavad tema sõnul piiranguks kerkivad sisendhinnad, mis löövad peamiselt teenusettevõtteid. "Lahendused muutuvad arengumaade jaoks liiga kalliks," kinnitas ta. Eriti, et tööde eest tasuvad tihti välismaised doonororganisatsioonid, sest riikidel endil puudub vastav võimekus. Krulli sõnul saavad tööd pigem odavamate riikide arendajad, näiteks Valgevene ja Ukraina.

Tema sõnul jätkab sektori töötajate arv kasvamist mahus 3500-4000 inimest aastas, samas IKT-üliõpilaste arv hakkab praegustes rahastustingimustes langema. Piirangute seadmine välistööjõule kolib töökohad Eestist mujale, lisas Krull.

Lähiturgude jahtumine on tema sõnul kõige ohtlikum erasektoris allhanketeenuse osutajatele, kus vajalik on ümberpositsioneerumine premium-klassi teenusepakkujaks.

"Tooted ja teenused on enamasti konkurentsivõimelised, kuid riskide maandamist läbi erinevatel turgudel tegutsemise piirab madal kasumlikkus ja investeerimisvõimekus," selgitas ta.

Oluliselt suurendab Krulli sõnul ekspordivõimalusi ja maandab väiksusest tulenevaid piiranguid sektori suurem omavaheline koostöö, samuti ühistegevus teiste sektoritega.

IKT aastakonverents keskendub järgmise aasta planeerimisele. Mõjukad infotehnoloogia- ja telekommunikatsiooni ettevõtjad ja tippjuhid räägivad oma ootustest, võimalustest ja hirmudest järgmise aasta äriplaani ja eelarve koostamisel. Tallinnas Tallinki spaahotellis toimuval konverentsil kuulutati välja ka IKT-valdkonna parimad ettevõtted.