Indrek Kald • 31 oktoober 2019

MKM: milline on Eesti riigi IT äriplaan

Mis on Eesti riigi IT äriplaan ja mis toimub järgmistel aastatel IKT-valdkonnas? Kuidas mõjutab planeeritav ettevõtteid ja Eesti ühiskonda laiemalt? Neile küsimustele vastas IKT aastakonverentsil riigi küberturvalisuse poliitika juht Raul Rikk.

Riigi küberturvalisuse poliitika juht Raul Rikk.  Foto: Arno Mikkor

Esimese tähtsa teemana nimetas ta proaktiivseid sündmusteenuseid, mille täpsem kontseptsioon saab valmis järgmise aasta mais. "Kui on võimalik kuskil automatiseerida protsesse, siis me plaanime seda ka teha," sõnas Rikk.

"Sündmusteenus koondab mitu sama elu või ärisündmusega seotud teenust nii, et see näib kasutajale ühe sujuva teenusena. Teenust osutatakse võimalusel proaktiivselt ja maksimaalselt ühe klikiga või ideaalis andmete põhjalt automaatselt," selgitas ta.

Eesti on seadnud eesmärgiks rakendada 50 kratti 2020. aastaks. Neist 23 juba töötab, sealhulgas liiklusrikkumiste ennetus, küberintsidentide tuvastus, töökohtade soovitamine, niitmise tuvastamine ja juturobot.

Küberturvalisuse osas valmis eelmise aasta lõpus uus strateegia. "Me ei taha kaotada juhtivat positsiooni maailmas, see aitab ühelt poolt julgeolekut tagada, teisalt ka ettevõtteil teistesse riikidesse müüa," märkis Rikk.

Rahvusvahelise telekommunikatsiooni liidu poolt peetava globaalse küberturvalisuse indeksi järgi on Eesti 194 riigi seas viiendal kohal, meist ees on Suurbritannia, USA, Prantsusmaa ja Leedu.

"Kui me riigina käime rääkimas oma infoühiskonnast teistes riikides, tullakse kohe küsima, kas meil on vastavaid ettevõtteid vajalikke teenuseid pakkuma," ütles Rikk. Tegelikult on selliseid firmasid veel väga vähe, lisas ta.

"Hea maine on vaja realiseerida suurema küberturbe majandusena," kinnitas Rikk. Rahvusvaheline koostöö peab Rikki sõnul tuginema aga eksisteerivatel võimekustel. Peame suutma innovatsiooni niimoodi edasi viia, et see oleks põhjendatud, lisas Rikk.

Küberjulgeoleku on asetanud Rikki sõnul fookusesse 5G teema, lihtsalt Hiina tehnoloogiat enam ei usaldata. "Nad teevad küll väga häid seadmeid, ent risk, kuidas Hiina võib seda poliitiliselt ära kasutada, on murekoht," kinnitas ta. Olen osalenud vastavates Euroopa töögruppides ning selline seisukoht on valdav, lisas Rikk.

Elisa Eesti juht Sami Seppänen küsis Rikkilt, kui Eesti alustab kaubandussõda Hiina vastu, on see mõistlik valik? Telekomivaldkonnale järgnevad Seppäneni sõnul tervishoid, energeetika jt sektorid, kus hakatakse Hiina toodangut boikoteerima.

Küsimus on usaldamises, iga asi ei ole nii riskantne, näiteks kui kasutan kodus internetti ühendamata tolmuimejat, aga risk on baasinfrastruktuuris, selgitas Rikk.

"Ühendriigid käivitasid selle protsessi. Me ei tugine aga niivõrd sellele, kuivõrd sellele, mida ELi riigid ühiselt on näinud," vastas ta.

Raul Rikki kinnitusel pole aga Eestil piisavat kübervõimekust. "Tegin aasta alguses omale pildi ette, et milline on meie kübervõimekus," rääkis Rikk. Kümnest olulisest valdkonnast oli neljas see võimekus olemas, kuue jaoks aga ei ole raha, märkis ta.

Raul Rikk töötas enne tänavu jaanuaris majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi nõunikuna tööle asumist enam kui kümme aastat maailma riike tehnoloogia alal nõustades.

Tänane IKT aastakonverents keskendub järgmise aasta planeerimisele. Mõjukad infotehnoloogia- ja telekommunikatsiooni ettevõtjad ja tippjuhid räägivad oma ootustest, võimalustest ja hirmudest järgmise aasta äriplaani ja eelarve koostamisel. Tallinnas Tallinki spaahotellis toimuval konverentsil kuulutati välja ka IKT-valdkonna parimad ettevõtted.

Jaga lugu:
ITUUDISED UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad Ituudised uudised igal nädalal enda postkasti.

Ituudised.ee toetajad:

Indrek Kald
Indrek KaldITuudised.ee toimetajaTel: 511 1112
Ana Madismäe
Ana Madismäereklaamimüügi projektijuhtTel: 545 60 150
Mari Sarapuu
Mari SarapuuKonverentside programmijuhtTel: 667 0251