Küberturvalisuse osas valmis eelmise aasta lõpus uus strateegia. "Me ei taha kaotada juhtivat positsiooni maailmas, see aitab ühelt poolt julgeolekut tagada, teisalt ka ettevõtteil teistesse riikidesse müüa," märkis Rikk.
Rahvusvahelise telekommunikatsiooni liidu poolt peetava globaalse küberturvalisuse indeksi järgi on Eesti 194 riigi seas viiendal kohal, meist ees on Suurbritannia, USA, Prantsusmaa ja Leedu.
"Kui me riigina käime rääkimas oma infoühiskonnast teistes riikides, tullakse kohe küsima, kas meil on vastavaid ettevõtteid vajalikke teenuseid pakkuma," ütles Rikk. Tegelikult on selliseid firmasid veel väga vähe, lisas ta.
"Hea maine on vaja realiseerida suurema küberturbe majandusena," kinnitas Rikk. Rahvusvaheline koostöö peab Rikki sõnul tuginema aga eksisteerivatel võimekustel. Peame suutma innovatsiooni niimoodi edasi viia, et see oleks põhjendatud, lisas Rikk.
Küberjulgeoleku on asetanud Rikki sõnul fookusesse 5G teema, lihtsalt Hiina tehnoloogiat enam ei usaldata. "Nad teevad küll väga häid seadmeid, ent risk, kuidas Hiina võib seda poliitiliselt ära kasutada, on murekoht," kinnitas ta. Olen osalenud vastavates Euroopa töögruppides ning selline seisukoht on valdav, lisas Rikk.
Elisa Eesti juht Sami Seppänen küsis Rikkilt, kui Eesti alustab kaubandussõda Hiina vastu, on see mõistlik valik? Telekomivaldkonnale järgnevad Seppäneni sõnul tervishoid, energeetika jt sektorid, kus hakatakse Hiina toodangut boikoteerima.
Küsimus on usaldamises, iga asi ei ole nii riskantne, näiteks kui kasutan kodus internetti ühendamata tolmuimejat, aga risk on baasinfrastruktuuris, selgitas Rikk.
"Ühendriigid käivitasid selle protsessi. Me ei tugine aga niivõrd sellele, kuivõrd sellele, mida ELi riigid ühiselt on näinud," vastas ta.