Autor: Annika Kald • 29. november 2019

Eesti-Saksa majanduskonverentsi vestlusringis räägiti, kuidas edukalt Eestist Saksamaale ja Saksamaalt Eestisse liikuda.

Nortal avas oma esinduse Saksamaal Düsseldorfis Einaste sõnul veidi enam kui aasta tagasi. Saksamaal kokku on Nortalil praegu 50 töötajat ja ta lisas, et järgneva 5–10 aasta jooksul tahavad nad seal väga kiiresti kasvada. Järgmise aasta lõpuks loodab Nortal töötajate arvu Düsseldorfis kahekordistada.

„Saksamaal on väga suur vajadus avalike teenuste digitaliseerimise järele ja see on meile kui IT-firmale suur võimalus,“ märkis Einaste ning lisas, et juba luuakse Hessenis koos kohaliku partneriga Optica digiretseptilahendust ning käsil on hulgaliselt teisi projekte nii era- kui ka avalikus sektoris töö optimeerimiseks ja klientidega suhtlemise tõhustamiseks.

Samas ütles Einaste Eestist töötajate leidmise kohta, et eestlased on kaotanud võime rääkida saksa keelt ja see on meie arengut takistav faktor. „Saksamaal võtab asjaajamine ja läbimurre aega ja seal on oluline, et koostööpartneritega räägitakse teemasid läbi ka saksa keeles," lisas Einaste ja kutsus kõiki Eesti ettevõtteid siiski katsetama Saksamaa turule minekuga.

Samas rääkis Einaste, et iga kord, kui ta Saksamaa kontorisse jõuab, on tema laual hunnik pabereid valmis pandud, mis tuleks füüsiliselt allkirjastada. Ta mõtleb kogu aeg, kuidas ometi sellest kohustusest lahti saaks. Ta märkis, et on pannud Saksamaal rattad käima, et nad aktsepteeriks ka Eesti digiallkirju.

Küsimusele, miks nad valisid Saksamaa kontori asukohaks Düsselforfi linna, vastas Einaste, et suur osa Saksamaa majanduslikust väärtuselt luuakse Nordrhein-Westfaleni liidumaal ja seetõttu langes nende valik kohe sinna, Düsseldorfi kasuks langes otsus kiirete rongi- ja autoteede ühenduse tõttu.

Meedialahendusi pakkuva Axinom Eesti OÜ kaasasutaja ja CFO Damir Tomicic rääkis, et nemad tõid oma äri Eestisse 15 aasta eest ja see on olnud edulugu. Ta kiitis väga Eesti infrastruktuuri, mis on palju-palju parem kui näiteks Saksamaal. Ta kiitis väga ka eestlaste ettevõtlikku loomust ning tegutsemisvalmidust, mis on hoopis midagi muud, kui ta on sakslaste seas kohanud. Ta kordas ühe USA professori toodud näidet, et kui Saksamaalt pärit tudengid küsivad loengutes peamiselt, kuidas saada suurettevõtte juhiks, kus on nii 1000 töötajat, aga USA tudengite esimene küsimus on, kuidas saada miljonäriks.

Oma ettevõtte peakontori kohta mainis ta, et Eestisse tulles alustasid nad tegutsemist Ülemiste Citys, vahepeal kolisid kontori sealt ära, aga on jälle tagasi, sest see on lihtsalt niivõrd äge ja hea infrastruktuuriga koht.

Axinom Eesti OÜ on osa Axinom Groupist, mille peakontor asub Eestis ja tütarettevõtted Saksamaal ja USAs. Axinom pakub meedialahendusi maailma juhtivatele IT-, telekomi-, jaekaubandus- ja meelelahutusettevõtetele. Axinom on näiteks välja töötanud Lufthansale pardal kasutatava meelelahutusrakenduse nimega Lufthansa Entertainment ja samuti digitaalsed lahendused suurematele Saksamaa telekanalitele.

Saksa-Balti Kaubanduskoja juhatuse liige Florian Schröder näitas Eesti-Saksa majanduskonverentsil hokikepi-kujuga graafikut – nii kiiresti on kasvanud Eesti IT-teenuste eksport Saksamaale.

Vestlusringis osalenud EASi ettevõtluse keskuse direktori Tanel Rebase sõnul on Saksamaa turule pääsemiseks kõige suurem potentsiaal masinatööstusel, metallitööstusel, elektroonikatööstusel, puitmajade tööstusel ja IT-sektoril.

EASi välisinvesteeringute keskuse investorkonsultant Saksamaal Riina Leminsky ütles, et Saksamaal peab investeerima aega, et üles ehitada toimiv ja usaldusväärne suhe Saksamaa ettevõtjaga. „Sellise usaldusväärse suhte loomine võtab aega 2-3 aastat,“ lisas Leminsky.

Tallinna lennujaama kommertsdirektor Eero Pärgmäe korraldas lavale astudes kiire saaliküsitluse teemal, kas näost näkku ja silmast silma kohtumised on Saksamaal väga olulised, ja saaliküsitlus näitas, et osalejate arvates on.

Peaminister Jüri Ratas ütles konverentsi avakõnes, et Saksamaa on suuruselt 6. Eesti kaubanduspartner, aga see koht võiks palju kõrgem olla.

Eesti-Saksa majanduskonverents keskendub kahe riigi majandussuhetele ja ettevõtete koostööle.

Saksa-Balti kaubanduskojal on kolmes Balti riigis kokku 500 liiget, 25 aasta jooksul on korraldatud 1000 sündmust riikidevahelise koostöö süvendamiseks ja neist on osa võtnud 30 000 inimest.