Autor: Indrek Kald • 13. detsember 2019

Hariduse infotehnoloogia sihtasutuse (HITSA) nutiklassis toimunud rahvusvahelisel presentatsioonil esitleti CEPSi ja ettevõtte Grow with Google koostöös loodud uut elukestva digiõppe valmisoleku indeksit, ms annab ülevaate, kuidas eurooplased oma oskusi digitehnoloogia abil täiendavad.

CEPSi koostatud uuringus mõõdeti õpitulemusi, digitaalset taristut ja poliitikaid ning inimeste suhtumist digiõppesse 27 Euroopa Liidu riigis. Alustades sellest, kuidas on elukestvas õppes võimalik läbi veebikursuste õppida programmeerimist ja lõpetades sellega, kuidas kasutatakse mängulisi digitehnoloogiaid koolitundides.

Edetabeli kolme esimest kohta hoiavad Eesti, Holland ja Soome. Kõigis kolmes riigis on raporti järgi tugev valitsuspoliitika, mis julgustab digiõpet ja digitaallahenduste kasutamist, ning nende elanikel on kõrge arvutikirjaoskus.

"Eriti just Eesti on digitaalse juurdepääsu kaudu leevendanud halduskoormust, näiteks maksude deklareerimisel ja valimistel hääletamisel. Eesti kui selle aasta indeksi absoluutse võitja näide kinnitab ka, et väga sihikindlad poliitilised meetmed, isegi nii väikeses riigis, võivad kaasa tuua olulised muutused," seisis CEPSi rahvusvahelises pressiteates.

"Kuigi see väike Balti riik võib ülejäänud Euroopale paljutki õpetada, on isegi Euroopa liidril kasvuruumi," lisati samas.

HITSA juhatuse esimees Heli Aru-Chabilan kinnitas, et meil on eri tasandeil hästi mõistetud, kui suuri muutusi tehnoloogia üha kiirenev areng kaasa toob.

"Kool ja hariduspoliitika peavad muutuma, kuid leida tuleb mõistlik tempo muutuste elluviimisel, et see toimuks mõtestatult. Esitletav raport on toonud meile sõnumi, et poliitilisel tasandil on Eestis valmisolek muutusteks olemas, nüüd tuleb koos leida vastused, kuidas täpselt me sel muutuste teel edasi liigume," selgitas ta.

Madalaimate tulemustega riikide hulka kuuluvad Belgia (21. koht), Poola (22. koht), Tšehhi (23. koht), Rumeenia (24. koht), Kreeka (25. koht), Itaalia (26. koht) ja Saksamaa (27. koht). CEPSi raporti hinnangul viitavad need tulemused valitsuste piiratud poliitikatele digitaalse kirjaoskuse edendamisel ja digitaalressurssidele juurdepääsu keerukusele neis riikides.

Saksamaad on kritiseeritud alainvesteeringute pärast digitaalsesse taristusse, madalate internetiühenduse kiiruste ja lairibaühenduse puudumise tõttu kogu riigi territooriumil.

CEPSi direktori Daniel Grosi sõnul on digitaalne haridus meie tulevik. "Selle indeksi tulemused peaksid olema äratuseks riikidele, kellel on oht sellest suundumusest maha jääda. Mille poolest on Itaalia ja Saksamaa sarnased? Mõlemad on tugevad nn vanas tööstuses (töötlevas tööstuses) ja mõlemad on nõrgad digiõppe alal. Nende juhid peaksid õppima oma väledamatelt ja tulevikku vaatavatelt väikestelt ELi partneritelt," märkis ta.

Ettevõtte Grow with Google direktor Katerina Havrlant kinnitas, et eurooplased peavad mõistma tehnoloogiat ja saama sellest kasu ning kõikehõlmav digiõppe strateegia on selle ambitsiooni alustala.

"Raport näitab, kuidas erinevad riigid saavad üksteiselt õppida ja kuidas ettevõtted ja valitsused saavad teha koostöö digivalmiduses Euroopa ülesehitamiseks," lisas ta.

1983. aastal Brüsselis asutatud Euroopa poliitikauuringute keskus on mõttekoda, millel on ulatuslik partnerinstituutide võrk kogu maailmas. Ainsa Brüsselis asuva mõttekojana kõiki Euroopa poliitikavaldkondi hõlmav CEPS pakub mõttevahetusi, teadmisi ja potentsiaalseid lahendusi ELi poliitika kujundamisel.

Elukestva digiõppe valmiduse indeksi (Index of Readiness for Digital Lifelong Learning – IRDLL) projekti rahastas Google, kes tagas ka esialgsed rakendusandmeid ning abi indeksitulemuste atraktiivsel ja arusaadaval esitamisel. Uuringud viisid CEPSi teadlased ja CEPSi valitud riiklikud eksperdid läbi sõltumatult. CEPS kannab täielikku vastutust projekti metoodika ja tulemuste eest.