Autor: Indrek Kald • 24. jaanuar 2020

Riigikogu õiguskomisjon saatis sel nädalal suurde saali kaks sarnast eelnõud, mis muuhulgas täidavad eesmärki kaotada notariaalse tõestamise kohustus osaühingu osade võõrandamisel.

Eesti iduettevõtjaid ühendava ja toetava programmi Startup Estonia juhi Maarika Truu sõnul on eelnõudes (nr-d 101 ja 117) küll mõningaid erinevusi, ent sektori poolt soovitud lõppeesmärki täidaksid mõlemad ning seetõttu ei saa kahte eelnõud pidada teineteisega konkureerivaks.

"Praegu kehtiva äriseadustiku järgi peavad lisainvesteeringute tegemisel kõik ettevõtte osanikud ning kaasatav investor või tema esindaja kohtuma samal ajal Eestis notari juures. Seda ka juhul, kui ettevõttes on väga palju osanikke maailma eri paigust," sõnas ta.

"Seaduse muudatuse jõustudes muutuks notariaalne tehingu tõestamine vabatahtlikuks ja läbi selle paraneks oluliselt Eesti iduettevõtete atraktiivsus välisinvestorite seas," lisas ta.

Äriseadustiku ajakohastamist toetab ka Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) välisinvesteeringute keskus, kes tegeleb Eestisse uute välisinvestorite toomisega. Keskuse direktori Raido Lemberi sõnul on olemasolev seadusloome ligi 15 aastat vana ja selgelt iganenud.

"On hea näha, et riigikogu eelnõu kiiresti menetlusse võttis, sest iga kuuga jääb Eesti ettevõtlusesse tulemata potentsiaalselt kümneid miljoneid eurosid välisinvesteeringuid. Näeme ka oma töös igapäevaselt, kuidas viimase aastatega on välisinvestorite huvi Eesti noorte tehnoloogiaettevõtete osas selgelt tõusnud ning vajadus seadusandluse kohandamiseks ja bürokraatia vähendamiseks selle võrra ka suurenenud," lisas ta.

"Peame väga oluliseks, et Eesti seadusandlus ei jääks ajale jalgu ning soodustaks igakülgselt Eesti ettevõtluse arendamist," kinnitas EASi välisinvesteeringute keskuse direktor Raido Lember.

Bürokraatia vähendamise ettepanekud investeeringute kaasamisel toetab näiteks ka äriseadustiku revisjoni raames koostatud analüüs, kus tuuakse välja, et Eestis on osa võõrandamisele kehtivad vorminõuded liiga ranged, tekitades väga palju ebavajalikku bürokraatiat ja keerukust. Kehtiv regulatsioon ei soodusta kohalike ettevõtjate kasvu ja investorite kaasamist.

"Muudatus parendab selgelt Eesti ärikeskkonda ning taastab Eesti konkurentsivõime investeeringute meelitamisel meie lähinaabrite suhtes, kus on lihtsamad reeglid kehtinud juba aastaid," märkis Lember.

Suurim erinevus kahe eelnõu vahel peitub ettevõttele seatava osakapitali nõudes. Valitsuse poolt esitatud eelnõu lubaks notarivaba tehinguid vaid ettevõtetele, mille osakapital on üle 25 000 euro. Samas eelistab riigikogu õiguskomisjon, et nõuded ühtlustataks, mis seeläbi lihtsustaks protsessi kõigi ettevõtete jaoks.

Eesti idufirmade ökosüsteemi arendava riikliku programmi Startup Estonia juhi Maarika Truu hinnangul ei pruugi viidatud nõue olla tingimata takistuseks ning igal juhul leiab riigikogu kahe eelnõu pinnalt hea lahenduse.

"Kui vaadata statistikat, siis kaasas 2019. aastal olulises mahus kapitali ligikaudu 36 Eesti iduettevõtjat, mille emaettevõtjaks on Eesti osaühing. Nende iduettevõtjate hulgas oli viis iduettevõtjat (14%), mille osakapital ületas 25 000 eurot. Kui jätta need ettevõtjad välja, oli kapitali kaasanud iduettevõtjate osakapitali keskmine suurus 4691 eurot," märkis ta.

"Sellele vaatamata leiame, et nende kahe eelnõu pinnalt leiab riigikogu kuldse kesktee. Toetame mõlemat eelnõud, meie jaoks on oluline jõuda võimalikult kiirelt lahenduseni," lisas Maarika Truu.