Autor: Indrek Kald • 6. veebruar 2020

Värske uuendus muudab lubade saamise protsessi paindlikumaks, aidates nii autokoolidel kui ka juhikandidaatidel õppetööd paremini planeerida ning seeläbi juhikandidaatide taset tõsta. See omakorda peaks aitama vähendada eksamite läbikukkumisi ja eksamijärjekordi.

Maanteeameti pikaajalise digitaliseerimispartneri, IT-ettevõtte Finestmedia projektijuhi Mark Rebase sõnul on tänaseks automatiseeritud ja digitaliseeritud valdav osa ameti teenustest. Maanteeameti e-keskkonda kasutab oma täna ligi pool Eesti elanikkonnast.

"E-keskkonnal on täna üle 630 000 registreeritud kasutaja, kellest igaüks siseneb keskkonda sõidukite ja dokumentidega seotud toiminguteks keskmiselt ligi kolm korda aastas. Ameti kõige populaarsem teenus on aga sõidukite taustakontroll, mida tehti 2019. aastal tervelt 10,5 miljonit korda," sõnas Rebane.

Üleminek paberivabale asjaajamisele ning organisatsiooni tegevuse laiem tõhustamine on olnud juba aastaid maanteeameti oluline eesmärk. Alates 2015. aastast on amet teinud läbi täieliku digitransformatsiooni, mille käigus on kiirendatud ja lihtsustatud uute sõidukite arvele võtmist ja registreerimisnumbrite väljastamist, sõidukite omanikuvahetust, tehnoülevaatuse korraldust, juhilubade saamise ja uuendamise protsessi ja palju muud.

"Tänu sellele on elanikel täna vaja külastada maanteeameti teenindust sisuliselt vaid juhtimiseksamite sooritamiseks, füüsiliste tunnistuste saamiseks ning registreerimiseelse ülevaatuse läbimiseks – see kõik aitab ametil märkimisväärselt halduskoormust ja tegevuskulusid vähendada," lisas Rebane.

Finestmedia projektijuhi kinnitusel on maanteeameti infosüsteemide ümberkujundamine üks digitaliseerimise musternäidiseid ning tõeline e-Eesti edulugu.

"Tegu on Eesti ühe andmemahukama registriga – ameti töö põhineb enam kui 110 miljoni kandega süsteemil ARIS2, mis pakub X-tee kaudu enam kui 60 teenust ning vastab igas kuus üle kolmele miljonile päringule. Seda süsteemi kasutavad lisaks maanteeameti töötajatele ja elanikkonnale ka erinevad välised osapooled ning ARIS2 peab ühilduma tõrgeteta muude registritega nagu rahvastikuregister, äriregister, politsei- ja piirivalveameti register jpm," selgitas Mark Rebane.

Tema sõnul on amet olnud avatud ideedele, kuidas oma süsteeme veelgi paindlikumaks, nutikamaks ja tõhusamaks muuta. Samuti on amet olnud valmis agiilse tööprotsessi käigus oma tööprotsesse ümber kujundama. Iga etapp on toonud ilmsiks töölõike, mida saaks ümberkorralduste ja automatiseerimise teel nii elanikkonna kui ka maanteeameti töötajate jaoks mugavamaks muuta, kinnitas ta.

Finestmedia projektijuhi Mark Rebase kinnitusel vajavad kõik suuremad organisatsioonid tõhusaks toimimiseks tänapäeval strateegilist digitaliseerimispartnerit, kes aitab luua äriprotsesside ümberkujundamise visiooni ja tegevusplaani.

Paradoksaalsel kombel on strateegilise partnerluse tulemus see, et väheneb organisatsiooni sõltuvus arendajast ja vajadus kaasata IT-partner iga uuenduse tegemisse, sõnas Rebane.

"Näiteks viimistleme hetkel seadistatavat tehnoülevaatusvormi, mille abil saavad ameti töötajad edaspidi seaduste muutumise korral ise tehnoülevaatuse automaatkontrolli reegleid ja sätteid muuta. Nii säästab amet palju väärtuslikku aega ning hoiab kokku ka arenduspartneri kaasamiseks kuluvat rahalist ressurssi," selgitas Mark Rebane.