E-oste tehakse Eestis üha enam, samas keskmine ostusumma kahaneb

SEB andmetel on võrreldes 2017. aastaga pangakaartidega teostatud e-ostude maht kasvanud enam kui poole võrra. Osa kasvust on jõudnud Eesti e-kauplejateni, kelle turuosa on tõusnud 11%ni võrrelduna 2017. aasta kuue protsendiga.

"Sellele on kahtlemata kaasa aidanud uute mugavusteenuste turule toomine, mille eest tasutakse tavaliselt üksnes e-ostude abil. Kõige kiiremini on seejuures kasvanud sõidujagamise ja toidukullerteenuse valdkond, selget tõusu näeme ka kojuvedu pakkuvate kaubanduskeskuste e-ostude numbrites," kommenteeris SEB juhatuse liige Ainar Leppänen.

Kõige populaarsemateks e-ostukanaliteks Eesti elanike seas on suured rahvusvahelised platvormid (Alibaba, Aliexpress, Amazon). Kohalike e-poodide teenuseid kasutab veidi üle 40% eestlastest.

Kui e-ostukanalites teostatud kaarditehingute arv on viimase kolme aasta jooksul kasvanud, siis tehingute keskmine summa on langenud: 2017. aastal ulatus keskmise kaarditehingu summa ligi 40 euroni, 2019. aastal on see langenud 33 euroni.

"E-poodlemise statistika näitab, et e-oste tehakse rohkem, mis tähendab, et e-kaubandus on saanud üha enam meie igapäevaelu osaks, samas keskmiselt sooritatakse oste väiksemate summade eest," ütles Ainar Leppänen.

Tema sõnul on maksevahenditest populaarsed nii pangalink, krediit- kui ka deebetkaart, samuti virtuaalne pangakaart ning PayPal.

SEB e-ostude analüüsi aluseks on panga korraldatud kliendiuuring e-kaubanduse teemal, lisaks on teostatud e-kaubanduse kaarditehingute analüüs aastatel 2017-19.