Rahapesuoht pani notarid otsima IT-lahendust, mis hindaks tehingute riskitaset

Rahapesuvastaste nõuete rakendamine oli notariaadi prioriteet nii eelmisel aastal ning on ka tänavu, kinnitas koja esimees Merle Saar-Johanson organisatsiooni aastakoosolekul. Samas teeb notariaat pingutusi ka IT-vallas, et muuta toimingud ja teenused klientidele mugavamaks, lisas ta.

Saar-Johansoni kinnitusel on rahapesuvastaste nõuete täitmine notareile üha suurem väljakutse. "Et notareid selles toetada, on notarite koda kavandamas uut IT-lahendust, mis hindaks tehingu riskiprofiili. Näiteks kinnisasjadega tehingute puhul võrdleks süsteem automaatselt tehingu maksumust maa-ameti infoga," selgitas Saar-Johanson.

IT-süsteemid on tema sõnul tervikuna notariaadi tulevik, olgu selleks siis riskiprofiilide hindamine või veebruaris käivitunud kaugtõestamise pilootprojekt. Tänavu veebruari alguses käivitati kliendiportaal Enotar 3, mis võimaldab mugavamat asjaajamist notaritega ning kaugtõestamist.

"Kaugtõestamise arendamisel on Eesti notariaat võtnud õige suuna. Seda kinnitab asjaolu, et lahendusi, mille abil oleks võimalik videosilla kaudu tuvastada isikuid ning tõestada tehinguid, otsivad ka teiste riikide notariaadid – näiteks Saksamaa ja Austria," selgitas Merle Saar-Johanson.

91 Eesti notarit tegid mullu kokku 328 447 ametitoimingut kogukäibega 30 miljonit eurot. Võrreldes aasta varasemaga tehti 1,7% rohkem toiminguid.

Keskmiselt tegi üks notar aastas 3610 ametitoimingut. Kinnisvaratehingud moodustavad endiselt märkimisväärse osa notarite töökoormusest. Pea veerand kõikidest toimingutest olid kinnisvaratehingud ning nendest omakorda kaks kolmandikku olid kinnisvara müügilepingud.

Notariaalse teenuse keskmine hind oli möödunud aastal umbes 90 eurot ning see sisaldab endast kõiki otseseid ja kaudseid kulusid – büroo- ja tööjõukulud ning ka infosüsteemide arenduse, halduse ja turvalisusega seotud kulud.