Autor: Indrek Kald • 10. märts 2020

Idufirmad rõõmustavad: riik lubab osalust võõrandada ka ilma notaris käimata

Riigikogus läbis täna kolmanda lugemise seaduseelnõu, mis muudab tehingu notariaalse tõestamise vabatahtlikuks. Idusektori soovitud muudatus parandab Eesti ettevõtete atraktiivsust välisinvestorite seas.

Senise äriseadustiku järgi pidid lisainvesteeringute tegemisel kõik ettevõtte osanikud ja kaasatav investor kohtuma samal ajal Eestis notari juures.
Autor: Julia-Maria Linna

Pärast seaduse jõustumist ei pea enam investeeringu kaasamisel kõik firma osanikud notari juures käima. Seda juhul, kui firma osakapital on vähemalt 10 000 eurot ja kõik osanikud on lihtsustatud tehingu vormiga nõus.

Riigikogu õiguskomisjoni liikme Andrei Korobeiniku sõnul olid idufirmad sellele probleemile korduvalt viidanud. "Tüüpilises idufirmas võib olla kümneid osanikke, optsiooniprogrammide raames saavad osaluse näiteks programmeerijad. Osanike seas võib olla ka mitu välisinvestorit. Uue investeeringu kaasamiseks peavad kõik osapooled jõudma ühel ajal ühe konkreetse notari juurde - see on väga tõsine väljakutse," ütles ta.

Eesti iduettevõtjaid ühendava ja toetava programmi Startup Estonia juhi Maarika Truu sõnul on tegemist olulise ja kauaoodatud muudatusega – äriseadustiku eelnõu muutmine vähendab oluliselt bürokraatiat välisinvesteeringute kaasamisel ning sellel on positiivne ja laiapõhjaline mõju majandusele tervikuna.

"Olemasolev seadusloome oli ligi 15 aastat vana ja selgelt iganenud," selgitas ta. "Tunnustame õiguskomisjoni, kes oli läbi kogu protsessi lahendustele orienteeritud ja professionaalne ja sai kokku eelnõu, mille puhul olid üksmeelel nii koalitsioon kui ka opositsioon," lisas Truu.

Startup Estonia hinnangul olid Eestis senised osa võõrandamisele kehtivad vorminõuded liiga ranged, tekitades palju ebavajalikku bürokraatiat ja keerukust. Selline regulatsioon ei soodustanud kohalike ettevõtjate kasvu ja välisinvestorite kaasamist.

Andrei Korobeiniku sõnul kehtivad sarnased reeglid paljudes riikides, muuhulgas Soomes, Lätis, Inglismaal ja USAs. Eesti on tuntud iduettevõtete poolest, kuid siiani kolisid need firmad tihti investeeringute kaasamiseks välismaale, lisas ta.

Ettevõtluse arendamise sihtasutuse välisinvesteeringute keskuse direktor Raido Lember tõi välja, et iga kuuga jääb Eesti ettevõtlusesse tulemata potentsiaalselt kümneid miljoneid eurosid välisinvesteeringuid.

"Näeme oma töös igapäevaselt, et välisinvestorite huvi Eesti noorte tehnoloogiaettevõtete vastu on viimaste aastatega selgelt tõusnud ning vajadus seadusandluse kohandamiseks ja bürokraatia vähendamiseks on selle võrra suurenenud," selgitas Raido Lember.

Startup Estonia juhi Maarika Truu sõnul hõlmab idusektori laienemine kõikide valdkondade kasvu ning kohalikud iduettevõtted on atraktiivsed tööandjad, kus töötavad kõrget lisandväärtust loovad inimesed. Lisaks on need olulised maksumaksjad ja ka innovatsiooni eestvedajad, märkis ta.

"Seetõttu on oluline panustada sektori jätkuvasse kasvu, mida kahtlemata see seadusemuudatus teeb, soodustades meie iduettevõtete kasvuks vajalike investeeringute kaasamist," lisas Truu.

Startup Estonia ühendab ja toetab Eesti iduettevõtjaid. Startup Estonia on riiklik programm Eesti startup-ökosüsteemi arendamiseks. Programmi viib ellu KredEx.

Eelnõu väljatöötamine võttis aega üle poole aasta. Esimese versiooni algatas riigikogu õiguskomisjon. Sarnase, kuid veidi konservatiivsema initsiatiiviga tuli välja valitsus. Lõpptulemuseks on kompromiss ühendatud eelnõu näol.

Jaga lugu
Ituudised.ee toetajad:
Indrek KaldITuudised.ee toimetajaTel: 511 1112
Erkki VilippReklaamimüügi projektijuhtTel: 517 7736
Kertu KarnerIT konverentside projektijuhtTel: 553 7112