Autor: Indrek Kald • 17. märts 2020

E-residendid lõid mullu rekordarvu ettevõtteid, enim info ja side alal

E-residendid asutasid kuuendiku mullu Eestis loodud ettevõtetest, enim neist info ja side sektoris.
E-residentsuse programmi tegevjuht Ott Vatter.
Foto: Liis Treimann

Eelmisel aastal lõid e-residendid Eestis rekordilised 4275 ettevõtet. Alates programmi käivitamisest on e-residendid asutanud Eesti majandusruumi ligi 12 000 uut firmat.

Mõistmaks e-residentide ettevõtete potentsiaalset tulu Eestile tulevikus, tuleb programmi tegevjuhi Ott Vatteri sõnul arvestada ettevõtte käivitamise aeganõudva protsessiga.

"E-residentsuse programm sai detsembris viieaastaseks. Seega on paljud e-residentide loodud Eesti ettevõtted alles oma teekonna alguses. Ometi on paljud neist juba täna edukad ja panustavad maksudega tublisti Eesti riigieelarvesse," lisas ta.

Vatter sõnul on palju neidki, kes toodet või teenust alles aktiivselt arendavad. "Selliste firmade positiivset mõju Eesti majandusele näeme mõne aja pärast. Olen veendunud, et möödunud aastal Eestisse loodud 4275 e-residendi ettevõtte hulgas leidub ohtralt neid, kelle panus Eesti majandusse ja kohalike inimeste elukvaliteedi kasvu on tulevikus märkimisväärne," kinnitas Vatter pressiteates.

Enim registreerisid e-residendid 2019. aastal ettevõtteid info ja side sektorisse ning kutse-, teadus-, ja tehnikaalase tegevuse valdkonda. Huvi mainitud sektorite vastu on püsinud kõrge programmi algusest. Täna on ligi 64% e-residentide ettevõtetest loodud just nendesse tegevusaladesse.

"Tegemist on kõrget lisandväärtust loovate valdkondadega, mille panus Eesti arengusse ja seeläbi kohalike inimeste heaollu on suur," ütles Vatter. Ta lisas, et kokku lõid e-residendid möödunud aastal ettevõtteid 20 tegevusvaldkonda. "Lai tegevusalade ring näitab, et e-residentsuse programm rahuldab erinevates majandussektorites tegutsevate ettevõtjate vajadusi," sõnas Vatter.

E-residentide ettevõtete panus Eesti majandusse avaldub tema sõnul mitmel moel. "Esiteks tasuvad e-residentide ettevõtted riigieelarvesse makse ja loovad Eestisse töökohti. Teiseks saavad nende toel jõudsalt arenda ka kohalikud firmad, kes aitavad e-residentidel oma ettevõtteid läbi tugiteenuste kasvatada," kirjeldas ta.

Eestis tegutseb kümneid firmasid, kelle peamine tulu on seotud e-residentide ettevõtetele teenuste pakkumisega. "E-residendid hindavad kohalikku oskusteavet. Ühtlasi on Eesti teenusepakkujad õppinud hästi tundma e-residentide vajadusi ja soove," kinnitas Vatter. Ta lisas, et aktiivselt toimib ka Eesti ettevõtete eksporti toetav turuplats, mille eesmärk on luua side e-residentide ettevõtete ja siinsete firmade vahel.

E-residentsuse programm loodi 2014. aasta lõpus eesmärgiga pakkuda välisriigi kodanikele turvalist ligipääsu Eesti riigi e-teenustele. E-residendi digi-ID-kaardi omanik saab dokumente digitaalselt allkirjastada ja logida sisse portaalidesse ja infosüsteemidesse, mis tunnistavad Eesti ID-kaarti. E-residentsus ei anna kodakondsust, maksuresidentsust, elamisluba ja Eestisse või Euroopa Liitu sisenemise luba.

Alates e-residentsuse programmi käivitamisest on tänaseks üle 65 000 e-residendi Eestisse loonud ligi 12 000 ettevõtet. Lisaks kaudsele majanduslikule tulule, mis tuleneb muuhulgas e-residente teenindavate Eesti ettevõtete kasvust ja investeeringutest, on programm viie tegutsemisaasta jooksul toonud Eesti majandusele otsest tulu ligi 35 miljonit eurot.

Liitu ITuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Indrek KaldITuudised.ee toimetajaTel: 511 1112
Anne WellsReklaami projektijuhtTel: 5880 7755