Autor: Indrek Kald • 3. aprill 2020

Statistikaamet kasutab mobiilinumbrite liikumisanalüüsi koondtabeleid, mis on teinud Elisa, Tele2 ja Telia. Analüüsis ei kasutatud mobiilioperaatorite klientide reaalajaandmeid ja üksikisikute liikumismustreid ei ole võimalik kõnealuste anonüümsete andmete põhjal analüüsida, kinnitas statistikaamet.

Statistikaameti peadirektori Mart Mägi sõnul on kriisikomisjoni tellitud liikuvusanalüüsi eesmärk uurida, kuidas Eesti ühiskond on koroonaviiruse leviku tõttu kehtestatud eriolukorras rakendatud meetmed vastu võtnud ehk kas inimesed on jäänud paiksemaks.

Analüüsi periood algas 20. veebruarist

"Eriolukord on tänaseks kestnud kolm nädalat ja selle aja jooksul oleme kokku leppinud ühes olulises põhimõttes: viiruse leviku tõkestamiseks püsime võimalikult palju kodus. Eelmisel reedel sõlmitud kokkuleppe kohaselt tegid mobiilioperaatorid eraldi oma klientide liikumisanalüüsi, kasutades algandmetena mobiilsidevõrgu anonüümseid andmeid alates 20. veebruarist," selgitas ta.

Liikuvusanalüüsi koostamist ja edastamist jätkatakse eriolukorra lõpuni. Koostöö mobiilioperaatoritega on Mägi sõnul olnud väga hea.

"Eilseks laekusid statistikaametile kõigilt mobiilioperaatoritelt nende tehtud liikuvusanalüüsi koondtabelid ja arvutasime välja kogu Eesti paiksusmäära. Analüüsi esimesed tulemused näitavad, et eriolukorra ajal on liikuvus vähenenud. Paiksete mobiilide hulk kasvas Eestis tervikuna 13% peale eriolukorra kehtestamist," selgitas Mart Mägi.

Liikuvusanalüüs tehti statistikaameti, mobiilioperaatorite, riigikantselei, terviseameti, andmekaitse inspektsiooni, ministeeriumide, rahandusministeeriumi infotehnoloogiakeskuse ja Positiumi koostöös. Täpsemad tulemused avaldab statistikaamet 8. aprillil.

Liikuvusanalüüsi meetod töötati välja koos riigiga

Mobiilioperaatorid kasutavad koostöös statistikaametiga välja töötatud meetodit, mis tagab liikuvusanalüüsi usaldusväärsuse ja võrreldavuse. Operaatorid tegid eraldi oma klientide analüüsi.

Operaatorid tuvastasid iga mobiilinumbri peamise asukoha. Selleks tehti kindlaks mobiilimastid, kuhu number on 24 tunni jooksul kõige kauem ühendatud. Arvesse võeti nii keskmist kui ka maksimaalset liikumiskaugust peamisest asukohast.

Igale anonüümsele mobiilinumbrile leiti peamine asukoht ja vaadeldi, kui kaua see number on olnud peamisest asukohast eemal. Uuringus on paikne mobiilinumber, kui see viibis vähemalt 95% ööpäevast oma peamise asukoha piirkonnas. Liikuv on mobiilinumber, kui see viibis üle 5% ööpäevast oma peamisest asukohast eemal.

Analüüsis ei kasutatud klientide reaalajaandmeid. Liikuvusanalüüs ei näita, mis riigis on Eesti inimesed viibinud või viibivad ja kuhu täpsemalt nad liiguvad.

Positium esitas tulemused Eesti kaardil

Tulemused üldistati kohalike omavalitsusüksuste alusel ja võimaluse korral ka detailsemalt: maal kantide (asulate grupp) ja Tallinnas ning Tartus asumite järgi. Järgmisena vaatas statistikaamet mobiilioperaatoritelt laekunud koondandmed üle ja arvutas kogu Eesti paiksusmäära, mille põhjal valmisid väljavõtted, nt "XXX piirkonnas on 87% mobiilidest paiksed". Seejärel visualiseeris ettevõte Positium liikuvusanalüüsi tulemused ja esitas need Eesti kaardil.

Valitsuse kriisikomisjoni tellitud liikuvusanalüüsi eesmärk on uurida, kuidas Eesti ühiskond on eriolukorras rakendatud meetmed vastu võtnud ehk kas inimesed on jäänud paiksemaks. Ühtegi teist ülesannet nende anonüümsete andmete alusel ei lahendata. Liikuvusanalüüsis kasutatud andmete säilitamise aeg on piiratud eesmärgi saavutamise ja eriolukorra lõppemisega. Pärast projekti lõppu kustutatakse kõik andmed.