Autor: Indrek Kald • 20. aprill 2020

Alates koroonaviiruse pandeemia puhkemisest on ELi riigid komisjoni toetusel analüüsinud kriisiga toimetulekut toetavaid digilahendusi nii tulemuslikkuse, turvalisuse, privaatsuse kui ka andmekaitse seisukohast. Eeldusel, et kontaktide jälgimise rakendused vastavad igati ELi normidele ja on hästi koordineeritud, võivad neist kujuneda olulised vahendid kriisiohje kõigis etappides, eriti siis, kui tasapisi hakatakse leevendama suhtlusdistantsi hoidmise meetmeid.

Sellised äpid võivad täiendada praegust automatiseerimata kontaktide jälgimist ning katkestada viiruse edasikandumise ahela. Meetmekogumiga käivad kaasas samuti eelmisel nädalal avaldatud andmekaitse suunised selliste mobiiliäppide jaoks.

Euroopa Komisjoni siseturu voliniku Thierry Bretoni sõnul võivad kontaktide jälgimise äpid olla koroonaviiruse leviku piiramiseks kasulikud, seda eriti liikmesriikide väljumisstrateegiate seisukohast.

"Samas on selliste rakenduste kasutuselevõtu ja seega ka nende kasulikkuse üheks eelduseks jõulised privaatsuse kaitse meetmed. Muidugi peaksime me olema uuendusmeelsed ja kasutama pandeemiaga võitlemisel võimalikult hästi ära tehnoloogiat, kuid see ei tähenda, et teeksime kompromisse oma väärtuste ja privaatsusnõuete vallas," kinnitas ta.

Äppidele ELi poolt seatavad olulised nõuded:

•Need peaksid olema täielikult kooskõlas ELi andmekaitse- ja privaatsusnormidega, mida kirjeldati ka eelmise nädala suunistes pärast konsulteerimist Euroopa andmekaitsenõukoguga.

•Need tuleks kasutusele võtta tihedas koostöös riiklike tervishoiuasutustega, kes peaksid äpid ühtlasi heaks kiitma.

•Äppide paigaldamine peaks olema vabatahtlik ning neist tuleks loobuda nii pea, kui neid enam ei vajata.

•Äppides tuleks kasutada kõige värskemaid privaatsust suurendavaid tehnoloogilisi lahendusi. Tõenäoliselt kasutataks neis Bluetoothi lähedustehnoloogiat ja seega ei saaks nende abil jälgida inimese asukohta.

•Äpid peaksid kasutama anonüümseks muudetud andmeid. Äpid saavad hoiatada teatava aja jooksul nakatunu läheduses viibinuid ning soovitada neil teha viirusetest või isoleeruda, ilma nakatunu isikut avalikustamata.

•Sellised äpid peaksid olema kogu ELis koostalitlusvõimelised, et inimesed oleksid kaitstud ka siis, kui ületavad riigipiire.

•Need peaksid tuginema heakskiidetud epidemioloogilistele suunistele ning arvestama küberturvalisuse ja kasutatavuse parimaid tavasid.

•Sellised äpid peaksid olema turvalised ja tulemuslikud.

Kuigi äppide abil saab kontakte jälgida lihtsamalt, kiiremini ja tõhusamalt kui nakatunutega vesteldes, jääb kontaktide automatiseerimata jälgimine endiselt alles nende inimeste jaoks, kes võivad olla nakkusele vastuvõtlikumad, kuid kellel ei pruugi olla nutitelefoni, näiteks eakamatel või puudega inimestel.

Meetmekogumi tulevastes versioonides võidakse välja töötada ühised lähenemisviisid ka muudele tegevustele, näiteks teavitamisele ja sümptomite jälgimisele.

Meetmekogumi koostamisel võeti arvesse kontaktide jälgimise ja hoiatamise mobiilirakenduste valdkonna viimase aja parimaid tavasid, et kriisiga toime tulla. Tegemist on pideva protsessiga, mille käigus teevad liikmesriigid koostööd, et tegeleda lähinädalatel ja -kuudel nii selle kui ka muude praktiliste töövahendite väljatöötamise ja viimistlemisega. Ka töövahendi esimest versiooni täiendatakse, et võtta arvesse liikmesriikide kogemusi.