Autor: ITuudised.ee • 19. aprill 2021

"Pole ühtki valdkonda, mille digiteenuse kontseptsiooni ei saaks luua Google'i disainisprindiga. Oluline, et eesmärk on piisavalt ambitsioonikas ja disainisprindil osaleks otsustaja, kellel on raha ja jõudu loodav teenus ellu viia," lisab ta.

Küsimustele vastab Andres Kostiv:

Innovatsioon ja uute lahenduste leidmine on kõigis valdkondades muutunud sageli ellujäämise küsimuseks. Google'i disainisprint on üks metoodikatest, mis võib seejuures abiks olla. Selgita täpsemalt, mida see metoodika endast kujutab?

Kujuta ette, et võid ajas rännata tulevikku, et teada saada, kas su idee tõuseb lendu. Google'i disainisprint on neljapäevane protsess, et luua või parendada kiirelt uusi tooteid ja teenuseid. Sprindiga saab muuta kuude pikkuse töö vaid mõnepäevaseks. Iga disainisprindi tulemuseks on realistlik prototüüp, mis on testitud lõppkasutajate peal.

Mille poolest see erineb teistest uute ideede leidmise metoodikatest?

See on suhteliselt uus metoodika, mis on loodud Google'is, väga hea struktuuriga ning efektiivne. Paljudel teenusedisaini metoodikatel – sh häkatonid – ei ole näiteks lõppkasutajatega prototüübi testimist sees.

Millal peaks mõtlema selle peale, et Google'i disainsprindist võiks kasu olla?

Meil on klientideks näiteks riigiasutused, keskmised ja suuremad ettevõtted ning startupid. Riigiasutuste ja ettevõtete puhul on tihti vajadus uue teenuse kontseptsioon kiirelt luua. Eraettevõtetes on tihti ka teenuse müügivõime takerdunud, kuna ei ole e-kanalites mugav kasutada.

Miks peaks erinevate metoodikate hulgast Google'i disainsprindi valima? Milliseid ideede leidmise metoodikaid on veel olemas ja millal mida kasutada?

Google'i disanisprint sobib tiimidele, kes on tootearenduses oma graafikust maha jäämas või on vaja kiirelt uue toote kontseptsioon luua. Teised metoodikad on enamasti teenusedisaini tööriistad, näiteks klienditeekond, empaatia kaardistamine, väärtuspakkumise kanvas ning ärimudeli kanvas.

Mis tüüpi ettevõtetele see metoodika sobib? Kas see sobib üldjuhul startuppidele või võiks seda rakendada ka näiteks traditsioonilises tootmis- või ehitusettevõttes? Ja kas lisaks toodetele-teenustele on veel mingeid probleeme, mida saab Google'i disainsprindiga lahendada?

Disainisprint sobib tavaliselt ettevõtetele ning riigiasutustele, kelle planeeritava uue teenuse programmeerimise eelarve on 20 000-30 000 euro ringis. Pole ühtki valdkonda, mille digiteenuse kontseptsiooni ei saaks luua Google'i disainisprindiga. Oluline, et eesmärk on piisavalt ambitsioonikas ja disainisprindil osaleks otsustaja, kellel on raha ja jõudu loodav teenus ellu viia.

Seda metoodikat saab kasutada ka virtuaalselt. Kuidas virtuaalne disainsprint toimub?

Täpselt samamoodi nagu füüsiline disainisprint, kuid ettevalmistuseks on natuke rohkem tegevusi, nt videokõne, rakenduste lubade ning ühenduse kontroll, monitoride saatmine üle Eesti pakiautomaati.

Mille poolest erineb virtuaalne disainisprint ühes ruumis koos olles tehtavast sprindist?

Virtuaalselt edeneb disainisprint kiiremalt kui füüsilises ruumis, samas ei kesta kauem kui neli tundi päevas korraga. Inimesed ei räägi zoomis läbisegi ja mõtlevad paremini, mida ütlevad.

Milliseid virtuaalseid töövahendeid saab disainsprindiks kasutada?

Kasutame peamiselt Zoomi, Slacki või Teamsi videokõnedeks ning Mirot või Muralit virtuaalseteks seinatahvliteks, kuhu virtuaalseid post-it'eid panna. Lisaks on ühistöö peamiselt Figma graafillise disaini tarkvaras, kus luuakse prototüübid.

Kui suur peaks tiim olema ja kes peaksid tiimi kuuluma? Milline on ideaalne Google'i disainsprindi meeskond: oskused, funktsioonid, inimtüübid? Kas live-sprindil ja virtuaalsel sprindil on selles osas erinevusi?

Meeskond on tavaliselt 5-7 inimest ning kõik algab tooteomanikust ning otsustajast, kellel on raha ja võimu teenus ellu viia. Edasi on oluline vanemarendaja või tarkvaraarhitekt, kes teab, mis on võimalik ning veel siis müük, turundus ja klienditeenindus.

Kas ühes ruumis kokkusaamine annab eeliseid ja millal peaks loobuma virtuaalselt disainisprindist ja kindlasti ühte ruumi kokku tulema?

Pakun, et kui riik läheb taas lahti ning kuni kümne inimese koolitused on samas ruumis lubatud, siis miks mitte teha offsite, või kevadpäevad neljapäevse Google'i disainisprindiga. Füüsiliselt on alati parem koos olla ja inimeste rõõmsaid emotsioone tajuda.

Kas alati peab olema kaasatud juhendaja või kui ma olen ühel sprindil osalenud ja metoodika on tuttav, siis saab selle ka ise läbi viia?

Virtuaalsel disainisprindil on soovitav kindlasti kogenud spetsialist kutsuda näiteks Futuristist. Live-disainisprindiks võib proovida ka Sprint-raamatu läbi lugeda, mis on müügil Äripäeva e-poes, või osaleda IT Koolituse poolepäevasel praktilisel disainisprindi koolitusel, mis peaks mais või juunis toimuma.

Kirjelda, mis toimub nende nelja päeva jooksul ja kuhu me peame iga päeva lõpuks välja jõudma?

Esimene päev pikaaegne eesmärk, ekspertintervjuud ja konteptsioonid. Teine päev lahenduste hääletamine ning sirgeldatud prototüüp. Kolmas päev päris prototüübi disain ja neljandal testimine lõppkasutajate peal.

Mida täpsemalt tähendab, et loome prototüübi? Kui detailne ja üksikasjalik peaks olema prototüüp, mida sisaldama?

See on nagu film, mis petab kasutaja ära, et ongi nagu ehtne olustik ja seetõttu ka prototüübis peaks realistlikud andmed olema, mitte näidisnimedeks Chuck Norris ja Peeter Arvemeeter OÜ.

Kuidas ja miks sellises etapis peaks kasutajakogemust testima? Eriti keeruliseks võib see kujuneda praegusel ajal, kui inimesed sageli ei saa või ei taha ühte ruumi kokku tulla. Kas kasutajakogemust saab ka testida virtuaalselt?

Kasutajatega testimine käib üle Zoomi nii live-Google'i disainisprintidega kui ka virtuaalselt. Tähtis on ette valmistada kliendi vajaduse põhised avatud testküsimused ning siis jälgida, kui kaugele klient edeneb ja kas ta saab ilma ette ütlemata aru, mida tuleb teha.

Kuidas tehakse otsus, millises suunas peaks ideed edasi arendama ja mida see otsus peaks sisaldama?

Peale lõppkasutajatega testimisi on debriifing, kus prioritiseeritakse kasutatavuse riskid suure mõju alusel kliendikogemusele ning mida on lihtne parendada disainis või programmeerimises.

Millised võivad olla kõige levinumad vead, mida disainisprindil tehakse?

Ettevalmistus on nõrk ja sprindil osalejate testitavate broneerimine jääb hiljaks. Soovitavalt broneerida mitu nädalat varem.

Kas ja kuidas võib juhtuda, et töötatakse neli päeva intensiivselt koos, aga sellest siiski ei sünni elujõulist lahendust? Mida siis edasi teha?

Tuleb taas laua taha asuda ja võib olla teist probleemi lahendama hakata ning selleks sobib järkusprint või muud teenusedisaini tööriistad, sh UX disain.

Too mõni näide heast sprindist, kus lahendus on osutunud väga elujõuliseks. Kas Google'i disainsprindil on sinu osalusel sündinud mõni teenus või toode, mis on praegu laiemalt tuntud?

EASi e-Estonia briefing centre'i virtuaalsete eventide broneerimissüsteem ja MySpotiti ja Suumboxi koosolekuruumide broneerimise startup.

Andres Kostiv on Äripäeva IT juhtimise teabevara autor ja IT Koolituse koolitaja, Futuristi Google'i disainisprintide läbiviija, UX-disainer.

Lisainfo Google'i disainisprindist: