Autor: Indrek Kald • 4. november 2021

Kuidas ettevõtte omaniku või juhina andmetest rohkem kasu saada?

Kuidas järgmisel aastal ettevõtte omaniku või juhina andmetest rohkem kasu saada, selgub 8. detsembril Tallinnas toimuval konverentsil.

Mullune konverents keskendus küsimusele, mida saaks suurandmetega paremini teha.
Autor: Raul Mee

Muuhulgas on teemadeks teeninduse automatiseerimine, äriprobleemide lahendamine andmete abil, tehisintellekt tööstusettevõttes, andmetel põhinevad uued teenused ja kasulikud näpunäited juba realiseeritud koostööprojektide baasil.

Konverentsi avab KPMG tehnoloogianõustamise juht Tarmo Toiger, kes annab ideid riiklike avaandmete kasutamisest äritegevuses ehk kuidas luua selle baasil uusi teenuseid. "Riigi käsutuses on hulk andmeid, mida võiks käsitleda avaandmetena. Need võiks olla kas täielikult või osaliselt ettevõtete käsutuses," kinnitas ta. Toiger vastab ka küsimustele, milliste andmete vastu ettevõtjad huvi tunnevad ja mis teenuseid võiks avaandmete peale ehitada.

Järgneb IT-firma Solita Eesti juhi Märt Ridala ettekanne suurte andmesüsteemide kasutamisest Põhjamaade ettevõtetes. Nimelt arendab ja juurutab Solita Eesti tiim big data süsteeme mitmete Soome ja Rootsi ettevõtete jaoks. Märt Ridala räägibki, kuidas big data’t äri kasvatamiseks kasutatakse, andmesüsteemidest kasu saadakse ning mis suunas on valdkond liikumas.

Seejärel tõmbab advokaadibüroo Hedman Partners isikuandmete kaitse ekspert Andres Ojaver maha isikuandmete kaitse punased jooned. "Kas inimeste eraeluliste andmete kaitse halvab kogu suurandmete kontseptsiooni? Kas andmeanalüütika ja privaatsuse austamine saavad üldse koos eksisteerida? Kas probleem on selles, et ELi isikuandmete kaitse üldmäärus ehk GDPR ei arvesta tänapäeva tehnoloogilisi võimalusi või pigem selles, et GDPRi ei osata hästi praktikas rakendada," sõnastas Ojaver küsimusi, millele ta konverentsil vastab.

Lõunapausi eel astub lavale ka Tartu Ülikooli teadusarvutuste keskuse konsultant Ülar Allas, kelle teemaks on kõrgjõudlusega andmetöötluse võimalused ettevõtetele. Tema sõnul võimaldavad superarvutid vähendada ettevõtetel toodete disainile kuluvat aega, säästa raha ning pakkuda suurema väärtusega tooteid ja teenuseid. Allas selgitabki, kuidas Eesti ettevõtted saaksid kõrgjõudlusega andmetöötlusest kasu lõigata ja toob välja edulugusid.

Seejärel räägib TalTechi IT-teaduskonna programmijuht, tarkvarateaduse dotsent Juhan-Peep Ernits andmekasutusest tööstusettevõttes tehisnägemise näitel. Kuidas kasutada tehisnägemist laoliikumiste jälgimiseks tööstusettevõttes, milline on süsteemi juurutusprotsess, milline on oodatav kasu, avas Ernits oma ettekande põhiküsimusi.

Ent teemaks on ka see, mis tegevusi peaks planeerima järgmistes etappides ning millist abi saab tööstuse digitaliseerimisel tulevikus ülikoolidelt.

Elisa telekomiteenuste valdkonna juht Mailiis Ploomann avab teeninduse automatiseerimise võimalusi katsetustest ärilise kasuni, võttes näiteks Elisa poolt arendatava teenindusroboti. Tema esinemisest selgub, milliseid ärilisi eesmärke täidab teenindusrobot ning kuidas tema efektiivsust mõõta, millised on teeninduse automatiseerimise õppetunnid ning kuidas jõuda uudse lahendusega kiiresti jätkusuutlike äriprotsessideni.

Tema järel esinev Piletikeskuse juht Jaan Naaber räägib, kuidas on andmetest saanud teenuste arendamise uus kasvumootor. Sest just andmeteadus aitab tema sõnul ettevõtetel teenuseid arendada. "Milliste andmete monitoorimine ja mudeldamine aitab suurendada müügitulemusi ja teha tarku otsuseid turunduses? Miks on andmeteaduse rakendamine teenusedisaini juures äärmiselt oluline," sõnastas Naaber mõned küsimused, millele ta 8. detsembril vastab. Tegu on praktiliste näidetega kogemustega uuelt Eesti ettevõttelt, mille üheks fookuseks on andmeteadusel põhinev turundus ja lojaalse kliendibaasi kasvatamine.

Pärast kohvipausi tuleb lavale Eesti juhtiva andmeteaduse ettevõtte STACC OÜ juht Kalev Koppel, kes toob näideteks elulisi kasutuslugusid STACCi klientidelt. Nimelt on ettevõtte andmeteadlased, insenerid ja analüütikud juba üle kümne aasta aidanud oma klientidel tuvastada arvukalt andmepõhiseid võimalusi äriprobleemide lahendamiseks.

Ettekandes selgitab STACCi juht masinõppe rakendusi eri ärivaldkondades, e-kaubandusest teatritegemiseni. "Piirid ja piirangud võivad olla tehnilised, geograafilised või ka kultuurilised. Enamasti on nad ületatavad, kuigi vahel otsustakse ka ots ümber pöörata, et nii andmeid kui ka teadmisi juurde koguda," rääkis Kalev Koppel.

Konverentsipäeva lõpetab vestlusring suurandmete kasutuse parimast praktikast ja ohukohtadest. Lisaks paarile eelkõnelejale osaleb seal ka hiljuti riigikantseleist töölt vabastatud valitsuse diginõunik Marten Kaevats.

Sadama tänaval Tallinki spaahotellis toimuv konverents on mõeldud ettevõtete omanikele, juhtidele ja andmevaldkonna spetsialistidele. Soovi korral saab osaleda ka üle veebi.

Seoses koroonaviiruse leviku ja valitsuse kehtestatud piirangutega ürituste korraldamisel, kontrollitakse sissepääsul COVID-19 vaktsineerimistõendit või läbipõdemise tõendit. Samuti on kohapeal nõutav maski kandmine.

Ärippäeva poolt korraldatava suurandmete konverentsi peatoetaja on Bytelife, toetajad Arrow ja Solita.

Lisainfo ja registreerumine:

Jaga lugu
Ituudised.ee toetajad:
Indrek KaldITuudised.ee toimetajaTel: 511 1112
Erkki VilippReklaamimüügi projektijuhtTel: 517 7736
Kertu KarnerIT konverentside projektijuhtTel: 553 7112