Autor: Indrek Kald • 18. november 2021

Märt Ridala: Eesti firmadel on nüüd aeg tegeleda ka vaid 5% kasu andvate lahendustega

Eesti ettevõtetes on saabunud aeg, kus konkurentsis edukas olemiseks tuleb ette võtta ka vähest kasu andvad keerulised lahendused, väidab IT-firma Solita juht Märt Ridala.

Solita Eesti juht Märt Ridala mullu IKT aastakonverentsil.
Autor: Raul Mee

Nimelt on Eesti organisatsioonid tema sõnul oma protsessidega järjest enam tasemel, kus eelise saavutamiseks peab tegelema just nende "5% efektiivsust" pakkuvate lahendustega, mida muuhulgas pakuvad andmeplatvormide loomine, andmeanalüüs ja andmepõhine otsustamine.

Samas on Eestis suurandmete ja platvormide kasutamine tema sõnul veel algusjärgus. "Kui Solita neli aastat tagasi Eestis alustas, siis oli Data Engineering üsna kõrvaline nišiteema suurettevõtetes ja samuti olid data-süsteemide arendust pakkuvad tiimid väikesed. Tänaseks on nähtav muutus olnud see, et Data Engineer'i töökuulutusi avaldavad paljud ettevõtted ja töö suurandmesüsteemide loomiseks on käivitunud," kirjeldab Ridala.

Andmesüsteemide päriselt kasutamise ajastu

Muidugi on organisatsioonid erinevate vajadustega ja eri tasemel: alates ettevõtetest, kelle kogu äri pöörlebki ainult suurandmete ümber, kuni nendeni, kelle jaoks andmete ainus kasutus on raamatupidamissüsteemi finantsaruanne.

Kuigi suurandmete ja isegi tehisintellekti ümber kõlav haip hakkab üle minema, siis tegelikult alles nüüd on Märt Ridala kinnitusel käivitunud andmesüsteemide päriselt kasutamise ajastu. "Andmeid tuleb järjest enam juurde. Me mõõdame järjest rohkem erinevaid asju, avatakse aina enam avaandmeid ning väga oluline on ka kõiksugu seadmete ja sensorite (ehk IoT) poolt järjest lisanduv genereeritavate andmete maht," selgitab ta.

Üsna tavaline on, et suurandmesüsteemi kasutamisest tulenev kasu ei pruugi olla koheselt ja alguses protsentuaalselt väga suur. Ridala toob näite ennetava hoolduse süsteemist, mille Solita lõi globaalselt tegutsevale Soome liftide ja eskalaatorite tootjale Kone.

"Tänu koostöös loodud andmeplatvormile kogutakse kokku andmed kümnete tuhandete liftide kümnetest anduritest ning tänu loodud andmesüsteemidele on võimalik lifte ennetavalt hooldada ning vältida katkestusi. See lahendus muudab liftid turvalisemaks ja tänu ennetavale hooldusele säästab ka halduskulusid," räägib ta.

Klientidele suunatud pakkumiste tegemine

Teine tüüpiline näide suurandmete kasutamisest on kliendikaardi süsteemid ja nende abil klientidele suunatud pakkumiste tegemine, kus Solita on samuti aidanud jaekettidel müüki edendada.

"Selliste lahenduste toodud säästud või lisamüük jääb aga suurusjärku kuni 10%. Ning seetõttu jõutakse nendeni alles siis, kui suuremat kasu lubavad müügi ja säästuvõimalused on juba kasutatud," märgib Ridala.

Samas mõnes töölõigus või mõne konkreetse ülesande jaoks on andmesüsteem ja tehisintellekt ülimalt kasulik ja isegi uue lahenduse võimaldaja. Solita juht toob näitena süsteemi Kaur, mida arendati koostöös Eesti keskkonnaagentuuriga.

"Süsteem kasutab avalikule pilveplatvormile loodud andmeplatvormi, kuhu laetud rajakaamera fotodest tuvastatakse masinõppe süsteemi abil metsloomad, nende liik ja arvutatakse loomade arvukus. Ilma andmeplatvormi ja masinõppel põhineva fototuvastuseta ei oleks selline kasutuslugu üldse võimalik ja loomade arvukuse arvutamine oleks ebatäpsete tulemustega "käsitöö"," räägib Märt Ridala.

Andmeid, andureid ja tarka riistvara üha rohkem

Ta rõhutab, et andmesüsteeme on järjest enam, sest andmeid, andureid ja tarka riistvara tekib järjest rohkem ning andmete kogumine, hoidmine, siirdamine ja kuvamine on varasemast odavam. Lisame siia artikli alguses mainitud Eesti organisatsioonide jõudmise oma protsessidega tasemele, kus eelise saavutamiseks peab tegelema "5% efektiivsust" andvate lahendustega, mille hulgas on ka andmeplatvormid.

Mis aga kõige rohkem takistab avaandmete põhjal uute äride-teenuste loomist? On see ettevõtjate vähene huvi, riigi või muu andmeid valdava osapoole suutlikkus neid andmeid pakkuda või mõni kolmas põhjus?

"Soovitan minna portaali avaandmed.eesti.ee, vaadata seal olevaid andmekogusid ja mõelda, et kas ja kuidas oleks tänu mingile andmekogule võimalik kas raha teenida või säästa. Kahjuks ei ole just selle ärilise kasu leidmine kõige kergemate killast," vastab Ridala.

Korrektset baasinfot pakkuvad andmekogud

Samas kindlasti on kasulikud korrektset baasinformatsiooni pakkuvad andmekogud. Näiteks toob ta maailma maade nimekirja, mida saab kasutada kõigis infosüsteemides, kus on vaja kasutajal valida riik. Samuti on vajalik aadresside, riigipühade vms andmeallikad.

"Teatud olukorras oleks keegi kindlasti valmis ka lausa maksma "Avalike tualettruumide asukohad Tartu linnas" andmete kiire kättesaamise eest," toob Ridala veel ühe elulise näite.

Rääkides suurandmete kvaliteedist Eestis, kinnitab ta, et see on nii Eestis kui ka kõigis teistes riikides halb. "Enamik andmeprojekte algab sellest, et andmete kvaliteeti hinnatakse ja proovitakse leida kõige efektiivsem viis andmekvaliteedi korda saamiseks. Halval kvaliteedil on aga täiesti loomulik põhjus. Nimelt on enamasti suurandmete süsteemi loomisel hoopis teine äriline ülesanne kui algsel andmeallika süsteemi loomisel. Seega ei ole ka algse süsteemi andmemudel ja andmed ise loodud vastavalt uuele ülesandele," selgitab Märt Ridala.

Palju tööd, enne kui andmed ka turunduseks sobivad

Näiteks on igal ettevõttel raamatupidamissüsteem, kus on kirjas ostjatele saadetud arved koos ostja andmetega. Kuna aga oluline on arve kui raamatupidamislik kirje, siis ei ole süsteemis mõtet salvestada näiteks ostja ametikohta ostu sooritanud juriidilises isikus. Samuti ei ole vaja hoida korras ostjate e-posti aadressi andmeid. Kui arve saatmisel läks arve e-postiga kohale, siis on kõik OK, toob Solita juht uue näite.

"Kui aga ettevõte tahab nüüd alustada sihitud turundust, siis saab raamatupidamissüsteemist küll mingid kunagi õiged e-posti aadressid ja andmed, aga nendega peab päris palju tööd tegema, enne kui nad on tõeliselt turunduseks sobivad," selgitab ta.

Suurandmete osas oleme me Märt Ridala hinnangul Gartneri hype cycle'i faasis, kus kohe-kohe saavutame tootlikkuse platoo taseme. "Haip on läbi, aga nüüd me teame, mis, kus ja kuidas tuleb teha, et suurandmete süsteemide abil kasu saada," väidab ta.

Järgmisena muudavad maailma IoT ja andmeplatvormid

Põhiliseks trendiks on Solita juhi hinnangul see, et suur osa seadmetest ja anduritest on nüüd targad ja nende andmeid on võimalik koguda ning neid endid saab kaugelt juhtida. "IoT ja andmeplatvormid on see, mis järgmiseks meie (IT-)maailma muudab," kinnitab Märt Ridala.

8. detsembril esineb ta Tallinnas traditsioonilisel suurandmete konverentsil. "Räägin muu hulgas näidetest, kuidas andmeplatvormid on ärilist kasu meie klientidele toomas. Loodetavasti annavad näited inspiratsiooni, leidmaks ärilisi võimalusi ka kuulaja ettevõttes," kinnitab Solita OÜ juht Märt Ridala.

Suurandmete konverentsi lisainfo ja registreerumine:

Jaga lugu
Ituudised.ee toetajad:
Indrek KaldITuudised.ee toimetajaTel: 511 1112
Erkki VilippReklaamimüügi projektijuhtTel: 517 7736
Kertu KarnerIT konverentside projektijuhtTel: 553 7112