Autor: Indrek Kald • 14. november 2022
Raport: Eesti ettevõtted saavad tulevikus rohkem tulu andmete väärindamisest
Eesti ettevõtjate võimalused andmete väärindamisest tulu teenida tulevikus laienevad, sest reeglid muutuvad, selgub värskest raportist.
Andmevabadus on riigikogu juures tegutseva sõltumatu mõttekoja arenguseire keskuse üks tänavusi uurimissuundi.
Foto: Unsplash
"Mängureeglid Euroopa andmemajanduses on väga olulistes aspektides muutumas ning Euroopa Liit on liikumas punkti, kus ükski riik ega piirkond pole kunagi varem olnud," sõnas arenguseire keskuse ekspert Johanna Vallistu.
Euroopa Liidus on andmemajandust puudutavad õigusaktid ja mõisted tema sõnul kohati ebamäärased, mis takistab andmete kasutuselevõttu ning nende toel uute teenuste või toodete arendamist.
Riigikogu juures tegutseva arenguseire keskuse ekspert Johanna Vallistu märkis, et nüüd püütaksegi soodustada andmete kasutuselevõttu ja luua aastaks 2035 ühtne Euroopa Liidu andmeturg, saavutades maailmas juhtpositsioon andmemajanduses.
"Samas on väga oluline Euroopa Liidu kontekstis pidada silmas, et üksikisik peab säilitama õiguse ja kontrolli oma andmete üle," lisas ta pressiteates.
Strateegiaga on seotud mitmed uut õigust loovad algatused ehk n-ö suur viisik: andmehalduse määruse (Data Governance Act, DGA) ja andmemääruse (Data Act, DA), aga ka tehisintellekti määruse (Artificial Intelligence Act, AIA), digiturgude õigusakti (Digital Markets Act, DMA) ning digiteenuste õigusakti (Digital Services Act, DSA) ettepanekud.
Eesti jaoks tähendab see lühiajaliselt märkimisväärseid kulutusi uute reeglitega vastavuse saavutamiseks nii riigile kui ettevõtetele. "Pikas plaanis on aga oodata Euroopa Liidu uue õigusraamistiku positiivset mõju ühenduse ja Eesti andmemajandusele," rääkis Vallistu.
"Uued meetmed elavdavad aastaks 2035 tõenäoliselt andmevahetust nii sektorite sees kui ka vahel, nii riikide sees kui ka piiriüleselt," kinnitas Johanna Vallistu. Arenguseire keskuse lühiraport asub siin.
Sel aastal on arenguseire keskuse üheks uurimissuunaks andmevabaduse tulevik, milles käsitletakse keskseid arengusuundumusi ning valikuid Eesti andmemajanduse ja andmepõhise riigivalitsemise edasisel arendamisel aastani 2035. Andmevabaduse seiretöö osaks on ka avaliku teabe kasutamise võimaluste uuring, milles hinnatakse avaliku teabe õiguslikku ja praktilist kasutatavust Eestis.
Arenguseire keskus on ühiskonna ja majanduse pikaajalisi arenguid analüüsiv mõttekoda riigikogu kantselei juures. Keskus viib läbi uurimisprojekte Eesti ühiskonna pikaajaliste arengute analüüsimiseks, uute trendide ja arengusuundade avastamiseks.
Arenguseire keskuse ekspert Johanna Vallistu räägib 7. detsembril suurandmete konverentsil riigi valikutest ja sammudest andmevaldkonna valitsemisel ning mõjust ettevõtjaile:
Liitu ITuudiste uudiskirjaga!
Liitu ITuudiste uudiskirjaga!