Autor: ITuudised.ee • 22. veebruar 2023

Tema peatse kahepäevase koolituse eesmärk on anda ülevaade, mis peitub UI (user interface) ja UXi (user experience) taga ning kuidas nende abil luua kaasaegseid, ilusaid ja kasutajasõbralikke digilahendusi.

Küsimustele vastab Andres Kostiv:

Miks on koolitus sel teemal praegu oluline?

Maailm muutub iga päevaga aina digitaalsemaks ja interaktiivsemaks. Külmkapp ja hambahari nõuavad töötamiseks ühendust koduse wifiga. Ka hambaarsti aja registreerimisel ja kinopileti ostmisel suhtleme pigem arvuti kui inimesega. Kõigi nende toodete ja teenustega suhestumiseks kasutame mõnd digitaalset kasutajaliidest, mille kasutusmugavus mõjutab meie meeleolu igapäevatoimingute tegemisel.

Ettevõtetes nähakse uute toodete või teenuste loomisega muidugi vaeva ja analüüsitakse igasuguseid olulisi asju. Mõnes ettevõttes võib siiski veel olla harjumuspärane, et selline analüüs antakse lähteülesandeks programmeerijatele kirjeldava teksti või fragmenteeritud jutupunktidena.

Aga sealt edasi tuleb teha veel palju tööd, et tekst mõistlikult tooteks või teenuseks tõlgendada, ning vääritimõistetud sisendi tõttu läheb tihti väga palju raha ja aega raisku.

Kasutajakogemuse disain aitab toodete ja teenuste loomisel sisendit anda visuaalsemalt ja detailsemalt. Kui programmeerijateni jõuab kasutajatestid edukalt läbinud prototüüp, on neil palju lihtsam mõista, kuidas toode või teenus lõpuks välja peaks nägema. Vajadus asju hiljem ümber teha on siis vähetõenäoline.

Kuivõrd on teadlikkus UI/UX osas aastatega muutunud?

Hiljutine COVID-pandeemia oli murranguline aeg igasuguste digiteenuste kasutamisel. Kaugtööle kolimine sundis inimesi igapäevaselt kasutusele võtma väga palju digitaalseid tööriistu ja teenuseid.

Kui kolleegiga vestlemine või tiimile presentatsiooni ettekandmine hakkas nõudma oma arvuti kaudu erinevate äppide seadistamist ja veebikaamera juhtmete vedamist, said paljud inimesed aru, kuivõrd halb kasutajakogemus nende tuju rikkuda suudab.

Samal ajal tegid võidukäiku progressiivsed mugavusteenused nagu toidukullerite äpid ja kojukandega veebipoed. Parima kasutajakogemusega teenused muutusid kiirelt ootuspäraseks standardiks ja tõstsid konkurentide jaoks lati kõrgele.

Kui tarbija on kogenud mõnd ülimugavat digiteenust, siis võivad varem lihtsalt argisena tundunud ebamugavused olla järsku eemaletõukavad. Kuidas ma võtan telefoni, valin numbri, ja räägin võõra inimesega, et endale sobiv aeg broneerida? Tahan teha paar klikki ja olla kindel!

Hiljuti disainisime Selveri ostupuldina toimivat Partnerkaardi rakendust, ning juba turu-uuringul ilmnes väga konkreetselt kasutajate ootus, et uus nutirakendus ei tohiks kindlasti olla kehvem kui näiteks Wolti äpp!

Millised on Eestis peamised väärarusaamad UI/UX teemal?

Kõige klassikalisem väärarusaam on see, et disainer on asjade viimistleja ning ilusaks joonistaja. Tegelikult on UX-disainer hea ärianalüütik, kes suudab segase jutu ja ideekirjelduse asemel vormistada visuaalse tootekavandi, mida enne lõplikku tootmist saab sihtgrupi peal testida ja kontrollida.

Sageli astutakse UI/UX teemadest lihtsalt pika sammuga üle, kuna teenusejuhile tundub, et ta juba teab, mida kliendil vaja on. Kasutajamugavuse spetsialistini jõutakse alles pärast pikka heitlust läbikukkunud tootega: äritulemused on puudulikud, kliendid ei suhestu, müüki pole. Aga tegijatele endale asi meeldib.

Eks need arusaamad ajaga muutuvad. Üldise hinnatõusu tõttu on paljudel vaja leida uusi viise ettevõtluskulude optimeerimiseks. Nii jõutaksegi kasutusmugavuse, kuluefektiivsuse, nutikuse ja ringmajanduse küsimusteni.

Kuidas leida tasakaal tehniliste võimaluste, äriliste vajaduste ja kasutajate soovide vahel?

Edukad tooted ja teenused sünnivad kõigi kolme komponendi koosloomes. Selle tasakaalu saavutamiseks on vaja kujundada tiimisisesed protsessid, milles teenusejuht, UX-disainer ja arendaja saavad probleeme ja lahendusi omavahel reaalajas põrgatada.

Aga mitte aeglaselt ja ühest seinast teise. E-poe hüljatud ostukorvid või ülekoormatud klienditeenindajad ei lahene sihitu programmeerimisega. Nii jõutakse pool aastat hiljem ikkagi kasutajakogemuse spetsialistini, aga tehniline eelarve on juba lõhki.

Välearenduse metoodikal töötavad meeskonnad saavad oma probleeme lahendada väga kiirelt. Kui ärivajaduste poolt ilmnenud probleemile disainitakse lahendus koostöös päris kasutajatega, siis kulub nende teostusele minimaalne tehniline ressurss.

Miks tavaliselt kliendi ostuteekonnad katkevad?

Ostuteekonna haprus sõltub väga palju kliendi motivatsioonist. Kui tegu on mugavusteenuse või impulsiivostuga, siis enamik katkenud ostuteekondi jäävad ebapiisava info ja halva kasutusmugavuse taha. Klient hakkab kahtlema, kas algselt atraktiivsena tundunud toode ikka on seda vaeva väärt. Kallimate ostude puhul võidakse hakata kahtlema ka müüja usaldusväärsuses.

Kui tegu on haruldase või ülisoodsa esmatarbekaubaga, võib kliendi motivatsioon ületada kehva kasutusmugavuse barjääre. See e-pood, millel on ainuõigus tarnida konkreetse soojuspumba varuosi, võib endale päris kehva kasutajakogemust lubada. Klient kirub, karjub ja loobib sülearvutit, ent sooritab siiski mistahes veidraid toiminguid, et oma pump jälle tööle saada.

Mida teevad UI/UX kesksed ärid oma konkurentidest teistmoodi?

Kasutajakogemusele keskendunud ettevõtted keskenduvad tõepoolest kasutajakogemusele.

Nad testivad kliente ja kontrollivad oma toodete ja teenuste toimivust isegi siis, kui neisse pole hiljuti tehtud erilisi muutusi. Näiteks viiakse läbi aktiivseid kasutajateste või ehitatakse tootesse tagasiside andmise võimalus. Tihtipeale jälgitakse aktiivselt soovitusindeksit ja iga teenuse osutamise tsükkel lõpetatakse sellele hinnangu andmisega.

Nad analüüsivad iganädalaselt kasutajateekonna andmeid ja avastavad pidevalt viise, kuidas kasutaja elu lihtsamaks muuta. Samamoodi tegeletakse ka siseprotsessidega, et muuta enda töötajad efektiivsemaks.

Kindlasti on oluline, et ka tippjuhid kohtuksid tegelike kasutajatega – kas siis kasutajatestide vaatlemisel või klienditoe töövarjuna.

Kuivõrd tuleb UI/UX puhul järgida reegleid ning kui palju on otsustamisvabadust või mänguruumi?

Kindlasti on oluline jälgida mõningaid baasjuhiseid. Lennunduse, meditsiini ja sõjanduse arengu käigus kehtestati inimese ja arvuti vahelise suhtlemise ISO standardid juba 1970. aastatel. Nii Apple, Google kui Microsoft on praeguseks avaldanud enda soovitused selle kohta, kuidas disainida masinatega suhtlemiseks vajalikke kasutajaliideseid. Need soovitused lähtuvad peamiselt arusaadavusest ja ligipääsetavusest.

Lisaks on kasulik jälgida üldiseid disainitrende. Hea kasutajakogemusega inimesel tekivad edasiseks kõrged ootused, mis kanduvad üle valdkondade. Kui Smart-IDga on võimalik sisse logida nii pangateenusesse kui oksjoniportaali, siis hakatakse seda ootama ka elektrivõrgu-operaatori veebilehelt.

Millised praktilised näited tõestavad UI/UXi kasutamise mõju?

Toon mõned näited oma hiljutistest projektidest, kus UI/UX muutuste mõju ärimõõdikutele on olnud muljetavaldav.

Upgreat'i veebipoe jõulukampaania tekitas aastal pärast kasutajakesksele veebile üleminekut kümme korda rohkem käivet. Muudatuste disainiks ja teostamiseks kulus neli kuud ning selle järel ettevõtte aastane müügimaht kahekordistus ning käive kasvas miljoni euro võrra.

Bestwine'i e-poe strateegia ja disain läbisid samuti hiljuti uuenduskuuri disainisprindi meetodil. Järgneva aastaga kasvas käive kahelt miljonilt neljale.

Partnerkaardi nutirakenduse kontseptsioon tekkis tõhusas koosloomes vaid paari nädalaga, ent korralikud kasutajatestid garanteerisid kvaliteetse lõpptulemuse. Esimese kolme kuuga võttis rakenduse aktiivselt kasutusele ligi sada tuhat kasutajat.

Järgmine Andres Kostivi koolitus kasutajakogemusest ja kasutajaliidese disainist toimub 7.-8. märtsil: