13. märts 2017

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Microsoft Eesti tehnoloogia strateeg Magnus Hillermaa rõõmustas 8. märtsil toimunud ITuudiste korraldatud Pilvekonverentsil „Olla pilves või mitte – selles on äririsk“ avaliku ja erasektori avatuse, teadlikkuse ja valmiduse üle hakata kasutama avalikku pilve. Kuid ärgitas ühtlasi üle vaatama regulatsioone, et tagada uutele tehnoloogiatele turvalisus ja isikuandmete kaitse.

„Praegu on väga põnev aeg elada: võimalusi on rohkem, kui aega neid ellu viia,“ tundis Hillermaa tehnoloogiate arengu õitseaja üle heameelt ja võrdles, kui palju on erinevates valdkondades tehnoloogia hind aja jooksul vähenenud. Näiteks päikeseenergia on kukkunud 30 dollarilt 16 sendile vastavalt 1984. ja 2014. aastal ning 3D printimine 40 000 dollarilt 100 dollarile ja mobiiltelefonid 500 dollarilt 10 dollarile.

Hillermaa tõi näiteks veel transpordivahendusrakenduse Uber, kes kasutab juhtide teiseks autentimiseks näotuvastust. Teenuse hind on tuhande tuvastuse kohta poolteist dollarit ja seda kasutab umbes miljon sõitjat.

Erilahendustes jääme teistele alla

Ehkki Eestil on parim e-riigi terviklahendus, on paljud riigid meist erilahendustes juba ees. Hillermaa sõnul ei ole me 5–10 aasta pärast kaugeltki ainukesed, kes suudavad sellisel tasemel teenuseid pakkuda. Ta toob musternäite Šotimaa suurimast linnast Glasgow, mille linnakantselei võitis mudellinna vormimiseks 24 miljonit. Eesmärk oli näidata, kuidas targa linna lahendused reaalses linnas toimivad. Esimese asjana muudeti nii palju andmeid kui võimalik avalikult kättesaadavaks, mis võimaldas linna ressursse palju efektiivsemalt kasutada. Ka ettevõtjad leidsid äritegevuseks sobivaid nišše, mille kaudu sai paljud kodanikuprobleemid lahendatud ettevõtete, mitte linna poolt.

Järgmiseks on Glasgow’l plaanis paigaldada linna erinevatesse kohtadesse sensorid, mis teevad andmed kõikidele kättesaadavaks ja mille peale saab erasektor ehitada lahendusi.

Avalik pilv tekitab kahte sorti hirme

Tehnoloogia strateegi rollis Hillermaa on oma klientide seas täheldanud kahte sorti hirme: kartus kõrge hinna ja turvalisuse pärast. Kuid hind võib olla mõlemat – väga kallis ja väga odav –, sõltuvalt lahendusest ja selle paigaldamise viisist. „Näiteks suurtel ettevõtetel on infosüsteemis tavaliselt väga suured rakendused ja kui tõsta need kõik üks ühele avalikku pilve, siis see on tõenäoliselt väga kallis. Kuid kui seda rakendust avaliku pilve jaoks kohendada, siis see on märkimisväärselt odavam.“ Strateeg soovitas panna pilve esialgu lihtsamad süsteemid ning uued teha juba konkreetse pilve jaoks, mis juhul tuleb teenuse hind palju odavam.

Ta toob näiteks finantseerimisettevõtte Credit Star, kes tegi pilve peale krediidi skooringu mudeli. Mudeli tulemusena vähendasid nad halbu laene 32%-lt 3%-le. Äri kõige suuremat probleemi vähendati kümme korda ja laenuavalduste kinnitamise protsent kasvas 20%-lt 40%-le. Maksma ei läinud see neile midagi: esimese kuu teenuse hind oli 13 eurot ja 96 senti. „See on üks hea näide sellest, et pilve kallidus sõltub sellest, mida ja kuidas teha.“

Turvalisuse puhul peaksid ettevõtted enda jaoks läbi mõtlema, millised riskid mis mõju omavad ja kui tõenäoliselt need juhtuda võivad. „Kindlasti tulevad pilvega uued riskid, mida pole varem olnud. Aga see ei tähenda, et kogu risk ilmtingimata suureneb,“ ütles Hillermaa, märkides, et suurim probleem on süsteemi muudatustega kaasnev turvataseme langus, mida aitab pilv vältida.

Autor: Merit Pärnpuu, Äripäeva ajakirjanik