Arvuti ülevõtmine on lihtne

GT Tarkvara tegevjuht Ahti Leppik
GT Tarkvara tegevjuht Ahti Leppik

Täna toimus e-Eesti esitluskeskuses piraattarkvara teemaline infoüritus, mille raames räägiti piraattarkvara üldisest olukorrast ja mõjust maailmas. Lisaks analüüsiti eelmisel nädalal avaldatud RIA koostatud küberturvalisuse raportit ning interaktiivseima osana näidati, mis juhtub kui läbi piraattarkvara pääseb häkker kasutaja arvutisse. Häkkimise viis läbi IT täisteenust pakkuva ettevõtte ATEA Eesti tehniline arhitekt Heiki Tähis.

Heiki Tähis näitas, kui lihtne on ligi pääseda arvutile, kuhu on paigaldatud illegaalne tarkvara. Kuidas on võimalik saada ligi inimese paroolidele ning privaatsele informatsioonile. Tähis mainis, et kõige lihtsam viis arvuti kaitsmiseks on mitte alla laadida tundmatust allikast pärit tarkvara ning mitte vajutada tundmatutele linkidele e-kirjades. „Oma turvalisuse huvides tuleb alati kindel olla, mida te oma arvutisse alla laete. Piraattarkvarale võib olla lisatud juba pahavara ning lisaks sellele puuduvad neil regulaarsed turvauuendused. Kõige kindlam on kasutada näiteks pilvepõhist tarkvara, sest see on pidevalt serveriga ühenduses ning laeb kiirelt alla turvauuendusi. Oluline on ka mitte igapäevaselt kasutada oma arvutit administraatorina, sest tavakasutaja õigustega ei ole nii lihtsalt võimalik pahavara oma arvutisse lasta ja paigaldada.“

Lisaks tutvustas GT Tarkvara tegevjuht Ahti Leppik eelmisel nädalal avaldatud Riigi Infosüsteemide Ameti koostatud küberturvalisuse raportit Eestis ning Rasmus Reimo Microsoftist rääkis üleüldisest tarkvarapiraatluse olukorrast maailmast ning sammudest, mida selle vastu astutud on.

Rasmus Reimo luges aruande kokkuvõtteks peale hoiatussõnad. “Kusagilt midagi alla laadides ole kindel, et tarkvara on legaalne koopia autentsest allikast. Ka vabavaralise tarkvara puhul veendu selle päritolus! Piraattarkvara alla laadides on tõenäosus saada sellega kaasa pahavara äärmiselt suur,“ sõnas Reimo. “Microsoft kulutab iga-aastaselt üle miljardi dollari turvalisuse uurimis- ning arendustöödeks, sest me näeme, et küberturvalisuse probleem kasvab pidevalt. Kui mõni aasta tagasi oli küberrünnakute arv maailmas umbes 20 000 nädalas, siis tänaseks on see kerkinud 600 000-700 000 rünnakuni sama aja jooksul.“ lisas Reimo.

Ahti Leppik võttis kokku eelmisel nädalal avaldatud RIA küberturvalisuse raporti. 2016. aastal oli Eestis 9135 küberrünnaku juhtu, millest 2248 omasid otsest mõju teabele või süsteemidele ning 348 mõjutasid riigile olulise teenuse või lehe toimimist.  „Raportist on näha, et kõige suurem osa küberturvalisuse probleemidest tuleneb uuendamata tarkvarast. Uuendamata tarkvara on see, kus on sees turvaaugud. Tihti inimesed ise ei saa aru, et nende arvuti on rünnaku all, sest seda ise ei nähta. Samas peame me aru saama, et kui arvuti on võrku ühendatud, siis käib selle pidev testimine ka nende poolt, kes ei soovi teile head,“ leidis Leppik.

IT turvalisus on praegu kindlasti ühiskonnas fookuses ning kõige kindlam viis end veebis turvaliselt tunda on üle vaadata omaenese veebikäitumise harjumused.

Osale arutelus

  • ITuudised.ee

    ITuudised.ee

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi ITuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Valdkonna töökuulutused

Nortal is looking for a HEAD OF MARKETING

Nortal AS

28. veebruar 2018

Derivco is looking for a QA SPECIALIST

Derivco Estonia OÜ

01. märts 2018

Derivco is looking for an ANIMATOR

Derivco Estonia OÜ

01. märts 2018

Arvamused

Teabevara