Marten Kaevats: kas oleme valmis ja avatud kasutama uusi asju

Riigikantselei digiinnovatsiooni nõunik Marten Kaevats.
Riigikantselei digiinnovatsiooni nõunik Marten Kaevats.

Marten Kaevats riigikantseleist rääkis Pärnu Finantskonverentsil, mis on riigikantseleisse vastloodud tehisintellekti eksperdirühma eesmärgid ja miks on seda vaja.

Tehisintellekti eksperdirühmal on lihtsustatult kolm ülesannet: luua algoritmivastutuse seaduse eelnõu, panna kokku strateegia ja katalüseerida laiemat valdkonna tundmist terves ühiskonnas, rääkis riigikantselei digiinnovatsiooni nõunik Marten Kaevats.

„Tehnoloogiliste muutuste intervall muutub aina kiiremaks. Küsimus ei ole tehnoloogiline, milline infosüsteem on parim, vaid kas oleme valmis ja avatud kasutama uusi asju,“ rääkis Kaevats.

Algoritmides on toimunud viimase kaheksa aastaga tohutu areng. Varem oli algoritmil keeruline eristada kassi ja koera. Nüüd on politseinikel Hiinas ees päikeseprillid, mis suudavad inimesi tuvastada ja tualetis väljastatakse pärast näotuvastust igale inimesele kindel kogus WC-paberit.

Kaevatsi sõnul on peamine küsimus mõtteviisis. Ühiskond peab olema avatud muutustele ja peab juurutama mõtteviisi, kus läbikukkumine on ok. „Inimesed on nagu langevarjud, nad töötavad ainult siis, kui nad on avatud,“ ütles Kaevats.

Loodav strateegia on plaan sellest, kuidas Eesti ühiskond saaks sellest tehnoloogiast maksimaalselt kasu lõigata. „Kõige radikaalsem ettepanek praegu laual on teha algoritmist õigussubjekt,“ rääkis Kaevats.

Tähtis on vastutuse küsimus, kuidas tagada otsustamisprotsesside (algoritmide) täpsus ja teha kindlaks, et otsused ei ole kallutatud, vaid on tehtud faktiliselt õige info põhjal. Õiguslik selgus annaks investoritele ja ettevõtetele julguse, et katsetada uusi ärimudeleid ja teenuseid.

„Näiteks kui isesõitev auto, milles on ainsana sees alaealine laps, teeb avarii, siis kes on süüdi?“ tõi Kaevats näite seni lahendamata olukorrast.

Kaevatsi sõnul on vastutuse liigid seaduses juba olemas, midagi uut ei ole tarvis luua. Vaja on protsess läbi käia niiviisi, et see oleks kõigile üheselt ja lihtsalt arusaadav. Keerukus nendes süsteemides on kasvav ja oleks loogiline vastutuse küsimus üldisel tasandil ära lahendada.

Riigi vaatenurgast on väga palju võimalik efektiivsemalt teha. Näiteks tervishoius on arstid spetsialistid konkreetsel ja kitsal alal, aga algoritm suudaks kogu tervikpilti vaadata ja juhtida tähelepanu muutustele, mida arst ei pruugi märgata. Ka riigi rahandus on suurel määral automatiseeritav.

Allikas: Äripäev

Osale arutelus

  • Kaspar Allik

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi ITuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Valdkonna töökuulutused

Derivco is looking for a SENIOR FULL STACK DEVELOPER

Derivco Estonia OÜ

10. mai 2018

Arvamused

Teabevara