25. september 2015
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Palun ära kasuta arvutit!

Primend OÜ tegevjuhi Toomas Mõttuse sõnul tuleb ettevõtte infosüsteem arvuti küljest lahti siduda ning võtta kasutusele teenused, kus andmed on sama hästi kasutatavad nii arvutist kui ka nutiseadmest.
Foto: Erakogu
Kui juht kössitab päev otsa arvuti taga, loeb e-kirju ja saadab aruandeid, siis ei erine see kuigipalju konveieri liinitööst, sest töö juhib teda, mitte tema tööd. On aeg end rutiinist lahti rebida ning tööd juhtima hakata. Kuidas? Kirjutab Toomas Mõttus.

Eesmärkide saavutamisest on kirjutatud raamatukogu täis teoseid eesotsas Peter Druckeriga, kes on pühendanud juhi tulemuslikkusele lausa eraldi raamatu – „The Effective Executive: The Definitive Guide to Getting the Right Things Done“. Kuid pikkade ja põhjalike käsitluste juures on tõde lühike – juht saavutab eesmärgid teiste inimeste mõjutamise, soorituse mõõtmise ja eeskujuks olemise kaudu. Arvuti taga kössitades ei ole võimalik seda edukalt teha. ilmus esmakordselt BCS Itera ärikliendi ajakirjas Äri-IT.

Juhilt oodatakse selgete eesmärkide püstitamist ning seda, et ta teeks nende saavutamiseks ise nähtavaid samme. Nähtavuse parandamiseks peab ta kolima kabinetist töötajate keskele. Teisi inimesi on lihtsam mõjutada nende kõrval olles, mitte e-kirjaga memosid saates. Samuti on parem oma silmaga näha, kuidas tööd sooritatakse ning millised tegevused tegelikult väärtust lisavad. Kõigeks selleks on võimalused olemas: tuleb loobuda vanast rutiinist ning võtta kasutusele mobiilsed tehnoloogiad.Tehnoloogia kohta tuleb langetada uued otsused. Veel mõned aastad tagasi pidid juhid otsustama, milliseid arvuteid töötajatele osta ning millised tarkvaralitsentsid on vajalikud produktiivse töökeskkonna loomiseks. Nutiseadmete kiire levik ning infotehnoloogia kasutusharjumuste muutumine eeldab aga, et töötajate produktiivsust tõstvad lahendused tuleb nüüd valida hoopis pilveteenuste hulgast. Pilveteenuseid on võimalik kasutada iga seadmega ning mistahes internetiühendusega punktist. Töötajad ostavad sageli endaleise seadmeid, millega nad tunnevad ennast produktiivsemana. Ettevõtte investeeringutepõhiline eesmärk on saavutada keskne kontroll oma pilveteenustes säilitatava teabe ja kliendisuhtluse üle. Võimalusi pole vaja enam luua, sest need on olemas – tuleb vaid neid koordineeritult ära kasutada.Küsimus on pilveteenuste riskide juhtimises

Paljud juhid kahtlevad pilveteenuste turvalisuses, sest andmeid töötlevad serverid ei ole enam nende territooriumil. „Minu kodu on minu kindlus“ mõtlemist kritiseeris Sun Tzu juba enam kui 2500 aastat tagasi, väites, et kindlus kammitseb ja teeb valitseja vaenlasele lihtsaks sihtmärgiks. Kui ettevõttes on mõni nutitelefoni kasutav töötaja, on nn kindlus juba vallutatud, sest iga nutitelefon kasutab vähemalt üht pilveteenust. Kui otsida nüüdisaegsemat paralleeli, siis pilveteenuste vältimine on sama ratsionaalne kui soov käia komandeeringus ainult isikliku lennukiga – see on võimalik, kuid hinna tõttu kättesaadav vaid vähestele. Jääb vaid küsimus, kuidas maandada riske.Teenuseid kasutavad töötajad, mitte seadmed

Varem oli tarkvarade koostöö tagamiseks vaja paigaldada need samasse serverisse. Pilveteenused on geograafiliselt hajutatud. Tervikuks seob need ühtne kasutusõiguste süsteem. Teabe turvalisuse tagamiseks on vaja kehtestada ligipääsureeglid teenustele, sest kontori välisuksega ei saa enam infosüsteemi ligipääsu piirata. Töötajate koolitamine ja juhendamine on sama oluline kui mistahes muud turvalisust puudutavad küsimused.Kui teenust pole telefonis, siis pole seda olemas

Ettevõtte infosüsteem tuleb arvuti küljest lahti siduda ning võtta kasutusele teenused, kus andmed on sama hästi kasutatavad nii arvutist kui ka nutiseadmest. Vastasel juhul muutub ettevõtte infosüsteem töötajate eraomandiks, kus mitmesugused komponendid asuvad eri töötajate pilveteenustes. Ettevõtte enda infosüsteemi jäävad vaid andmed, mida sisuliselt ei kasutata.Aruanne peab olema hetkega hoomatav

Kõige paremini iseloomustab aruandlusele esitatavaid nõudeid kaardirakenduste areng nutiseadmes. Alguses oli suurepärane tase see, kui telefonis oli võimalik kaarti vaadata, seejärel tuli võimalus kasutada navigatsiooni ning nüüd annab telefoni kaardirakendus häälkäsklusi. Vali sihtpunkt, pane telefon tasku ja hakka sammuma. Vaata rahulikult ringi, naudi vaateid ja väldi auto alla jäämist – telefon ütleb sulle õiges kohas, millal paremale või vasakule keerata. Selline peab olema ka aruandlus – selge ja arusaadav, nii et sa saad keskenduda tööle ja aruanne teavitab sind õigel hetkel, kui on vaja suunda muuta.Aitab arvuti taga kössitamisest! Aruta töötajatega eesmärgid läbi, lase aruandlus selgeks ja arusaadavaks teha ja ole sammu seadmisel eeskujuks!Arvamusartikkel

Autor: Toomas Mõttus, Primend OÜ tegevjuht

Liitu ITuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Indrek KaldITuudised.ee toimetajaTel: 511 1112
Anne WellsReklaami projektijuhtTel: 5880 7755