Autor: Maris Lauri • 12. detsember 2016
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Rohkem digitarkust

Autor: Andres Haabu

Lähiajal peab Eesti keskenduma ­tugeva baasi loomisele IKT teadmistes nii ­üld-, kutse- ja ülikoolihariduses kui ka täiendõppes, leiab riigikogu liige ja majandusanalüütik Maris Lauri (Reformierakond).

Tuleviku jaoks on hädavajalik oluliselt uuendada digi- ja laiemalt tehnoloogiaõpet, sealjuures tuleb luua huvilistele süvendatud õppe võimalused juba põhikooli III astmes, saati siis gümnaasiumis. Kuigi Eestis on väga palju tehtud, on vaja IKT valdkonna õppe- ja teadustöö korraldus süsteemselt üle vaadata, teha vajalikud täiendused ja muudatused ning tagada piisav finantseerimine muudatuste käivitamiseks. Ainult nii jõuame digitarga Eestini, kus üldine tulutase on praegusest kõrgem just tänu oluliselt tõusnud tootlikkusele.

Ühelt poolt peab olema süsteemne digiõpe koolis, teisalt tuleb pidevalt tegeleda ka täiendõppega – tehnoloogia muutub lihtsalt nii kiiresti, et kümme aastat tagasi saadud teadmistega pole praegu enam tihtipeale suurt midagi peale hakata.

Eesti on praegu seisus, kus suurel osal elanikest on küll IKT baasteadmised või teatud tööoskustega seotud IT-teadmised, kuid neis teadmistes on tihtipeale märkimisväärsed augud või nad on ajast oluliselt maha jäänud. Endiselt on suur probleem küberturvalisus.

Loe pikemalt Äripäevast.

Jaga lugu
Ituudised.ee toetajad:
Indrek KaldITuudised.ee toimetajaTel: 511 1112
Kent-Erik SchwedeReklaamimüügi projektijuhtTel: 509 8932
Kertu KarnerIT konverentside projektijuhtTel: 553 7112