E-oskused suure edu alusmüüriks

Üks meile lähemaid ja juhuslikult ka ilusamaid edetabeleid on Euroopa Digital Economy and Society Index 2017 (DESI), kus Eesti asub majanduse ja ühiskonna digitaliseerituselt 28 liikmesriigi seas 9. kohal. See on üle keskmise, kuid annab ka väikese ninanipsu.

Kui DESI hindab Euroopa Liidu riikide digitaliseerituse praegust taset, siis Lausanne’i ülikool IMD on koostanud digitaalse konkurentsivõime edetabeli, kus hinnatakse rohkem digitaalset potentsiaali majanduse ja ühiskonna veelgi edukamaks muutmiseks. IMD võrdleb küll rohkem riike kui Euroopa Liitu kuulub – kokku vaadeldakse 63 riiki. Selles edetabelis on Eesti alles 26. kohal. Vaid Euroopa Liidu liikmesriikidega võrreldes on sama edetabeli põhjal Eesti koht 11. Eestist eespool asuvad Skandinaaviamaad ja Soome, Belgia, Holland, Luksemburg, Suurbritannia, Iirimaa, Saksamaa ning Prantsusmaa. Mille poolest on siis teised riigid meist konkurentsivõimelisemad?

Eesti konkurentsivõime üheks suuremaks puudujäägiks mõlema indeksi järgi on digilahenduste integreerimine ärisektorisse. Alajaotustest võime leida, et madalaimad hinded on järgmistes kategooriates: loodusteaduste, tehnoloogia, inseneriteaduste ja matemaatika erialal kõrgkooli lõpetanute arv, sotsiaalmeedia kasutamine ja elektrooniline teavitus, talentide vähesus ja vähene atraktiivsus kõrgkvalifitseeritud välistööjõu jaoks, immigratsiooniseaduste jäikus ning teadus- ja arendustegevuse vähene maht.

Digitaliseerimise kasutamine äriprotsessides võib vähendada sõltuvust inimtööjõust ja seeläbi pikemaajalises perspektiivis ettevõtete kulusid vähendada, parandada teenuste kättesaadavust, huvigruppide informeeritust ja toote kvaliteeti. IKT oskusteavet ja digitaalteenuseid saab ka Eestist eksportida. Meie kõige suurem tööandja, töötleva tööstuse sektor on suuresti traditsiooniliselt tööjõumahukas, pakkudes samas innovatsiooniks ja digitaliseerimiseks ikkagi omajagu potentsiaali.

Loe pikemalt Äripäevast.