Autor: Margus Danil, Telia Eesti andmekeskuste ja turvalahenduste grupi juht • 9. november 2021

Telia soovitus: säilita andmeid, tehisintellekti tulekuga muutuvad need väärtuslikuks

Ettevõtetel tasub säilitada ka andmeid, mis ei tundu väärtuslikud täna, kuid on seda lähitulevikus tänu tehisintellektile ja masinõppele, soovitab Telia Eesti andmekeskuste ja turvalahenduste grupi juht Margus Danil.

Telia Eesti andmekeskuste ja turvalahenduste grupi juht Margus Danil.
Autor: Jake Farra

Üha kiiremini kasvav andmemaht paneb ettevõtted sageli valiku ette, kuidas infot turvaliselt, kuluefektiivselt ja samas mugavalt hoiustada, lisab ta.

Järgneb Margus Danili kommentaar:

Andmete mahud, mida ettevõtted igapäevaselt toodavad ja salvestavad, kasvavad enneolematult kiiresti ja teatud aja tagant peab tegema otsuseid, kas investeerida uutesse seadmetesse (olgu nendeks siis serverid, kettamassiivid vms), talletada andmeid mõne teenusepakkuja juures või hoopis kasutada avalikku pilveteenust.

Igas ettevõttes on kindlasti eri tüüpi andmeid – finantsandmed, kliendiandmed, äriandmed, erinevad tööks vajalikud failid jms. Aastaid tagasi ei olnud nii palju videomaterjali ja andmesalvestusseadmetes olid pigem andmebaasid, Exceli failid ja muud dokumendid ehk struktureeritud andmed.

Täna on hinnanguliselt enam kui 90% andmetest struktureerimata, mis tähendab, et valdava osa andmetest moodustavad e-kirjad, videod, fotod jms.

Andmed peavad olema kiiresti kättesaadavad

Ettevõtte põhifunktsioonidega seotud andmeid – näiteks raamatupidamis- või kliendiandmed ehk primaarseid andmeid, mille puhul on oluline nii andmete turvalisus kui ka nende kättesaadavus – hoitakse tavaliselt ülikiiret andmete salvestus- ja nende lugemisvõimekust pakkuvates seadmetes. Näiteks lokaalsetel kettamassiividel.

Omakorda on igal ettevõttel andmeid, mida spetsiifikast lähtuvalt saab liigitada mitte nii kriitilisteks just eelkõige nende kättesaadavuse kiiruse poolest, samas on oluline, et need oleks kättesaadavad mõne ootamatu sündmuse korral (näiteks serveri rikke või küberrünnaku puhul).

Sageli on need andmed primaarsete andmete varukoopiad, töö käigus toodetavad failid ja dokumendid, videofailid jne, millele ettevõtte põhisüsteemid ei pääse ligi, kuid mis peavad olema siiski olemas ja vajadusel kättesaadavad. Tihti just nende andmete salvestamisega seotud kulud on ettevõtete jaoks murettekitavad.

Tehisintellekt muudab andmed väärtuslikuks

Täna, kus me oleme erinevate tehisintellekti tehnoloogiate koidikul, mis lubavad teha paremaid ja teadlikumaid äriotsuseid, on ettevõtetel mõistlik säilitada rohkem ajaloolisi andmeid, mis ei pruugi tänapäeva äriotsustes väärtust pakkuda, kuid võivad seda teha lähitulevikus, kui taskukohane tehisintellekt ja masinõppe tehnoloogiad kättesaadavaks muutuvad.

Siin tuleb muidugi arvestada regulatiivsete piirangutega, mille kohaselt teatud liiki andmeid ei tohi liiga kaua hoida ning vastupidi näiteks raamatupidamisandmeid ei tohi liiga vara kustutada.

Pilvandmesalvestus on kindlasti üks võimalikke alternatiive ettevõtetele olemasoleva salvestusmahu kiireks suurendamiseks, kuid see võib pikemas perspektiivis osutuda ka väga kalliks, sest võib sisaldada kulusid, mida algselt endale ei teadvustata. Näiteks võib andmete salvestamine olla odav, kuid nendele juurde pääsemine või alla laadimine võib olla üpris kulukas.

Kuidas hoida andmeid kuluefektiivselt?

Selle küsimusele pole ühest vastust, sest olenevalt tegevusalast ja spetsiifikast võivad ettevõtete vajadused olla väga erinevad, kuid valdavalt tähendab see siiski kombinatsiooni erinevatest lahendustest.

Igapäevatöös puutun sarnaste küsimustega üsna tihti kokku ning alustuseks peaks selgeks tegema, mis liiki andmeid ettevõttel üldse on ja pidevalt juurde tekib (näiteks suurandmed, struktureerimata andmed jne). Oluline on aru saada, mis andmed on ettevõtte äritegevuse seisukohast tähtsaimad (raamatupidamine, kliendiandmed jne), milliste tegevuste käigus need andmed tekivad (kontoritöö, äriprotsessid, tootmine, logistika) ning millistes mahtudes neid tekib (gigabaidid, terabaidid, petabaidid).

Samuti on vaja teada, et kes/mis neid andmeid kasutab, mida peab andmetega tegema või kuidas töötlema, et neist saaks informatsioon ning kas ja kui kaua on neid vaja säilitada.

Kui vahepeal oli päris palju juttu tsentraliseerimisest ja konsolideerimisest, siis täna järjest rohkem räägitakse andmete töötlemisest ja salvestamisest nende tekkekohas või selle lähedal ning turvalistest privaatsetest laivõrkudest.

Üha olulisemaks muutuv võimalus ettevõtete jaoks

Üha olulisemaks muutub ettevõtete jaoks võimalus oma "andmevarasid" kaitsta ka väljaspool andmekeskuseid ja infosüsteemide mobiilsust ehk nn hübriidpilve. See annab tehnoloogilise võimaluse paigutada eri tüüpi andmeid, nende töötlemiseks vajalikku ressurssi ja informatsiooni sellisesse keskkonda, kus see on kõige mõistlikum.

Eelneva põhjal saab ettevõte asjatundliku partneri abiga või ise teha teadlikke otsuseid, kuidas oma ITd korraldada – mis mahus hoida andmeid enda perimeetris ja taristus, mis andmete ja äriprotsesside korral kaasata partnereid ning milliste andmete töötlemise ja/või hoidmise on mõistlik viia avaliku pilveteenuse pakkuja juurde.

Kogemus näitab, et parima turvalise andmete talletamise lahenduste kombinatsiooni koos optimaalseima võrguarhitektuuriga on võimalik välja töötada vaid koostöös kliendiga.

ITuudised.ee korraldab 8. detsembril Tallinnas suurandmete konverentsi. Seal arutatakse andmetega seotud probleemide ja lahenduste üle ning otsitakse vastust küsimusele, kuidas järgmisel aastal andmetest ettevõtte omaniku või juhina rohkem kasu saada.

Muuhulgas on teemadeks teeninduse automatiseerimine, äriprobleemide lahendamine andmete abil, tehisintellekt tööstusettevõttes, andmetel põhinevad uued teenused ja kasulikud näpunäited juba realiseeritud koostööprojektide baasil.

Lisainfo ja registreerumine:

Jaga lugu
Ituudised.ee toetajad:
Indrek KaldITuudised.ee toimetajaTel: 511 1112
Erkki VilippReklaamimüügi projektijuhtTel: 517 7736
Kertu KarnerIT konverentside projektijuhtTel: 553 7112