Autor: Andres Kostiv • 25. jaanuar 2022

Disainisprindi võlu peitub selle kiiruses ja efektiivsuses, võimaldades leida oma toote- või teenusearenduse väljakutsele käegakatsutav lahendus kõigest nelja päevaga. Kiiruse tagab intensiivne metoodika, kuhu on kaasatud erinevad toote- või teenusearenduse osas kriitilised osalised üle ettevõtte.

Nelja päeva jooksul valmib lõppkasutaja peal testitud ja valideeritud realistlik prototüüp, mis on valmis koheselt programmeerimiseks. Võrreldes tavapärase tootearenduse protsessiga, mis võib venida nädalate ja kuude pikkuseks, säästab disainisprint meeletult aega ja kokkuvõttes ka raha.

Disainisprint ei pruugi aga olla sobiv lahendus päris kõigile tootearenduse väljakutsete lahendamiseks. Seega jagan mõtteid ja paar põhiküsimust, mida ma tavaliselt ettevõtetega olen läbi arutanud, et mõista, kas disainisprint on hetkel nende väljakutsetele parim lahendus.

1. Kas ettevõttel on kindel probleem, millele püütakse lahendust leida?

Disainisprint sobib hästi juhtudel, kui ettevõttel on selge arusaam probleemist, mida soovitakse lahendada. Kui tegu on liiga üldise murega – näiteks on kliendirahulolu langenud või ei ole ettevõtte sees ühtset arusaama probleemi olemusest ehk kas rahulolu languse taga võiks olla e-kanalite või klienditeeninduse madal tase –, siis tasuks esmalt panustada algse probleemi paremale kaardistamisele.

Selleks saab kasutada erinevaid teenusedisaini metoodikaid, näiteks klienditeekonna või välkotsuse töötuba. Nii toimus enne EASi e-Estonia Briefing centre'i disainisprinti poolepäevane klienditeekonna töötuba, kuhu olid kaasatud ka lõppkliendid ning mille käigus tuvastati üsna selgelt teenuse osutamise probleem. Seda mindigi mõned kuud hiljem juba Google'i disainisprindiga lahendama.

2. Kas probleem on piisavalt keerukas ja sellele ei tundu olevat ilmselget lahendust?

Disainisprint sobib hästi olukordades, kui probleem on selge ja piisavalt keerukas, aga sellele, ei ole veel selget ühtset lahendust tekkinud. Või on võimalikke lahendusi mitmeid ja ei ole arusaama, milline neist võiks olla parim.

Kui ettevõttel on aga juba nägemus, millist veebilehte või aplikatsiooni soovitakse arendada, piisab sageli ka kasutajakogemuse (UI/UX) disaini toest, prototüüpimisest ning lõppkasutajate testimisest, täismahus disainisprinti ei pea siis tegema.

Samas võib vahel olla ettevõttel küll lahendus – nagu näiteks hiljuti maksu- ja tolliametil oli olemas UI/UX disaini idee Bolti-Wolti taoliste tööampsude tegijatele jooksva tulumaksu tagastamise kontseptsioonile –, kuid neil oli selge ambitsioon protsessi kaks korda lihtsustada. Sseega otsustati mitme kuu pikkuse UI/UX protsessi abil lahenduse kontseptsioon disainida nelja päevaga ning testida seda ka kohe lõppkasutajate peal.

3. Kas probleemi lahendamiseks on vaja kaasata eri meeskondi?

Disainisprint sobib keerukamateks arendusteks, kus on vaja kaasata osalisi erinevatest meeskondadest. Ehk tegu pole mitte ühe üksuse, vaid kogu ettevõtet hõlmava probleemi ja arendusega. Minu kogemusest on kõige sagedamini kaasatud toote, müügi, klienditeeninduse, turunduse, programmeerimise ja juhtkonna liikmed. Näiteks ühel viimasel Entigo disainisprindil olid meeskonnas lisaks tootejuhile ka mitmed süsteemiarhitektid ja müügiinimesed.

Kui tegu on ainult ühte tiimi puudutava probleemiga, saab sageli leida lahenduse kiiremini ka mõnda teist disainimõtlemise metoodikat kasutades.

Näiteks oli mul hiljuti üks avaliku sektori klient, kes vajas efektiivsuse parendamiseks uut klienditeeninduse siseprotsesside süsteemi. Paari ajurünnaku ja töötoa järel selgus, et probleem oli hoopis puuduvas klienditeeninduse baaskoolituses ning seega uue infosüsteemi ja disainisprindi asemel arendati paari nädalaga korralikud sisekoolituse materjalid ning otsustustabelid spetsialistidele ja viidi ellu koolitused nii olemasolevate kui ka uutele töötajatele.

4. Kas probleem on nii suur, et see väärib meeskonnalt neli päeva tööd?

Võtta oma meeskonna erinevad liikmed neljaks päevaks tavatööst eemale, nõuab suurt panust kõigilt osaliselt. Seega peab disainisprindi lõpptulemus seda väärt olema ehk probleemi lahendusel piisavalt suur mõju ettevõtte käekäigule. Mõne üksiku veebilehe uue vaate arenduseks ei ole disainisprint ehk vajalik, aga oma uue e-poe, uue digiteenuse või iseteeninduse arenduseks, mis eeldatavasti kasvatab oluliselt müügikäivet, tasuks panustada küll.

Disainisprindi vähem kui nelja päevaga on keeruline läbi viia, küll aga saab nelja järjestikust päeva saab vajadusel paindlikumalt jagada. Näiteks Kaubamaja grupiga oli meil hiljuti nende uue digiteenuse Google'i disainisprint, kus nelja järjestiku päeva asemel toimusid kaks esimest päeva neljapäeval-reedel ja kaks viimast päeva teisipäeval-kolmapäeval.

5. Kas ettevõte on valmis päriselt uut lähenemist katsetama?

Disainisprint võib tunduda paljudele uue laheda võimalusena, aga selleks, et see päriselt ka toimiks, peab olema avatud ja valmis ka teistmoodi tegutsema ja oma probleemidele innovaatiliselt lähenema.

Ütlen ausalt, et nii mõnigi ettevõte, kellega olen koostööd teinud, on disainisprindi metoodika osas olnud alguses omajagu skeptiline – kas päriselt peab kõik neli päeva läbi tegema. Või kas on vaja nii mitmeid erinevaid üksusi ja inimesi kaasata.

Siis tulen alati tagasi algse küsimuse juurde, et kas täna on tunne, et kõik, mis oleme siiani proovinud, pole tulemuseni viinud, ehk kas on ikkagi olemas selge vajadus katsetada uudset lähenemist. Üldiselt saavad algsed kõhklused ületatud, kui usaldada metoodikat.

Hiljuti viisin läbi disainisprinti haigekassale loodava meedikute rakenduse e-Kiirabi iPad loomiseks, kus arstid olid alguses disainitöötoa vajalikkuse osas samuti omajagu skeptilised. Kui selgitasime, et usaldage meid kasutajakogemuse disainis, nagu usaldame teid ravimises, jõudsime ühiselt eduka kontseptsiooni loomiseni, mis sai testitud meedikute peal üle Eesti.

Kui mõtled oma tänastele tootearenduse väljakutsetele ja vastasid ülaltoodud viiele küsimusele suuremas osas jaatavalt, siis soovitan tootetiimil disainisprindi kasutamisele mõelda.

Mis väärtust disainisprint veel loob?

Lisaks käegakatsutavale prototüübile, mille osas klientidelt koheselt tagasisidet saab, on mitmed ettevõtted toonud välja ka meeskonnatöö ja selgema fookuse loomise. Nii mõnigi ettevõte, kellega olen koos töötanud, on meeskonnaliikmetel esimesel päeval keeruline probleemi olemuses kokkuleppele jõuda. Kuid neljanda päeva lõpuks on jõutud ühise kõiki osapooli rahuldava tulemuseni, kus kõigi sisend on arvesse võetud. Ning mida sageli on rõhutatud – tiimi fookus on paremini paika saanud.

Kui sinu ettevõte on mõtlemas disainisprindi kasutamisele, aga sa pole veel päris kindel, kas see võiks just täna parim metoodika olla, siis võta julgelt ühendust ja arutame koos, mis oleks parim lahendus.

Kui soovid disainisprindiga lähemalt tutvuda, tule praktilisele koolitusele, kus nelja tunniga tehakse läbi kogu teekond, mille lõppedes oled võimeline juba ise sprinte läbi viima!

Lisainfo ja registreerumine: