Autorid: Äripäeva eriprojektide toimetus, Kirke Saar, Telia Norra CTO • 12. november 2020

Digitaliseerumine ei toimu iseenesest

Kirke Saar, Telia Norra CTO
Autor: Telia Eesti

Digitaliseerimine on olnud üks olulisematest teemadest majanduses ja konkurentsivõimes juba üle 20 aasta. Muidugi on digitaliseerumise mõiste sisu ja selle olulisus ajas muutunud, kuid eriti just Covid-19 kriisi valguses on selge, et raskustega toimetulekuks oli eelis ettevõtetel, kes on digitaliseerumises eesrinnas ja kelle teenused on digitaalsed või virtuaalselt kättesaadavad kommenteerib arutelu „Digitaliseerimine tippjuhi vaatenurgast“ moderaator ja Telia Norra CTO Kirke saar

Samas kõik need, kes olid digitaliseerimist alatähtsustanud, pidid nüüd mitme aasta töö tegema ära paari kuuga. Paljudel puudusid elementaarsed töötajate kodust töötamise võimalused, klienditeeninduskeskkonnad või e-poed. Samas tuleb öelda, et väga paljud reageerisid muutunud turusituatsioonile kiirelt ja hästi. Nii saame öelda, et koroonakriis osutus väga tugevaks digitaliseerimise kiirendiks.

Meid ootamatult tabanud kriis näitas, et digitaliseerimine võib oluliselt aidata äri kasvatada. Teatud juhtudel on see tegelikult ainuke võimalus ellujäämiseks. Digitaliseerumine aitab meil muuta paremaks ettevõtte ressursside kasutust ja vähendada töömahukust. Samas aga tähendab hoogne digitaliseerimine ka seda, et nn digilõhe läheb veelgi suuremaks ning kasvavad küberturvalisuse riskid.

Kuna konverentsi üks debattidest on digitaliseerimine tippjuhi vaatenurgast, siis tahaksin jagada arutelu kaheks. Üheks digitaliseerumise suunaks on tooted ja teenused ehk kõik see, mis on otse kliendile suunatud. Siin saame rääkida eelkõige kahest olulisest teemast – millised on need teenused ja tooted, mis on oma olemuselt digitaalsed või aitavad kaasa tarbija digitaliseerimisele (nt ka 5G ja AI võimalused), kuidas need jõuavad temani. Ilmselt ei leidu enam kedagi, kes väidaks et veebikeskkond ei ole kliendile vajalik. Iseasi, kas kõik ostud sooritatakse virtuaalmaailmast või tehakse seda mõnikord siiski füüsiliselt. Kuigi ka siin on võimalik nt teenuste broneerimine või kauba liikumise ahel digitaliseerida.

Teine oluline suund on ettevõtte enda äriprotsesside digitaliseerimine, sh tootmine, teenuste väljatöötamine ning tugi- ja müügiprotsessid. Ja see võib olla isegi raskem ülesanne kui kliendile suunatud osa. Miks? Tihtipeale leitakse, et lihtsalt pole aega sellega tegeleda, sest on olulisemaid asju, millele keskenduda. Takistuseks võib osutuda ka asjaolu, et tihti tähendab see põhimõttelist muutust selles, kuidas tehakse tööd ning ümberkorraldused tagavad ainult siis tõelised tulemused, kui mõeldakse nö kastist välja. Samas tänapäeva digimaailmas ei saa ükski ettevõtte olla edukas, kui taustaprotsessid pole digitaliseeritud. See vajab aga survet lihtsustamisele ja teisiti mõtlemisele. Ning jah, lühiajaliselt võib see tähendada seda, et tulud vähenevad.

Digitaliseerumine ei toimu n-ö iseenesest. Kevadine kriis tõi kaasa tohutu digitaliseerumise puhangu, kuid see peab olema siiski teadlik tegevus. Selleks, et ettevõtte digitaliseerimine oleks sihipärane ja järjepidev ning saaksid muutuda ka protsessid, peavad juhid seda prioritiseerima. Selles diskussiooniplokis räägimegi tippjuhi rollist digitaliseerimisel ja toome lavale suurettevõte juhid, et arutada, mida on nemad teinud oma ettevõtete digitaliseerimiseks.

Jaga lugu
Ituudised.ee toetajad:
Indrek KaldITuudised.ee toimetajaTel: 511 1112
Äripäeva reklaamiosakondTel: 6670 105
Kertu KarnerIT konverentside projektijuhtTel: 553 7112