Autor: Äripäeva eriprojektide ja sisuturunduse üksus: [email protected] • 22. detsember 2020

Mis tuleb teha selleks, et aru saada, milline on ettevõtte digitaliseerituse tase täna, mis seisus on ettevõtte digimaastik, millised on väljakutsed ja ka sellega kaasnevad võimalused, sellest kirjutab Columbus Eesti digitaliseerimisjuht Alari Valter.

Kust tuleme? Fragmenteeritus suure pildi puudumisest.

Ettevõtted tegelevad igapäevaselt oma põhiäriga. Olgu selleks siis kaubandus, tootmine, logistika vms. Areng IT-sektoris on aga järjest kiirenev ning nende murrangutega kaasas käia on tõeline väljakutse ning ettevõtetel endal ka teatud mõttes ebamõistlik. Oluline on keskenduda ju enda põhiärile. Mis on aga selle olukorra väljakutse? Omamata suurt pilti ja ülevaadet hetkeseisust ning võimalustest, lahendatakse ärilisi probleemi tihtipeale ühe kaupa. Selle tulemina rakendatakse erinevaid lahendusi ja infosüsteeme, mis on erineva arhitektuuriga, funktsionaalsusega, liidestamisvõimekusega jne.

Mis on selle tulem? Olukord, kus ettevõtetes on IT-lahendused fragmenteeritud ning selle tulemusena on andmed üksteisest eraldiseisvad ning ei tööta koos ega ettevõtte kasuks.

Kus täna oleme? Reaktiivsusest samm edasi proaktiivsuse suunas.

Selleks, et planeerida ja astuda järgnevaid samme arendustegevustes, tuleb alustada hetkeolukorra analüüsist. IT-arhitektuuri mõistes on oluline aru saada, millised erinevad infosüsteemid kasutusel on, milline on kasutusel olev riistvara, millised teenused on pilves, milline on üldine võrgu topoloogia jne. Kui antud kaardistus ja ülevaade on olemas, tekib ka arusaamine sõltuvustest. Ehk kui minna üht komponenti või teenust muutma, siis mis on teised teenused, mida tuleb samal ajal muuta või protsesse ringi kujundada.

Kuna IT osakaal kasvab tänapäeval ettevõttetes tormilise kiirusega, siis on võimatu inimestel/administraatoritel kõiki logisid ja teenuseid pidevalt jälgida. Mis sellisel puhul aitab? Mõistlik üles seada monitooringu lahendused, mis koguvad informatsiooni ja esitlevad seda ka ülevaatlikult ning loomulikult saadavad ka hoiatusi, kui üks või teine kontrollpunkt on ületatud. IT-süsteemide toimivusest ja elunäitajatest saab tervikliku ülevaate, kui katta ära kõik erinevad kihid: võrk(sisse/välja), füüsiline raud, virtualiseerimiskiht, operatsioonisüsteem, rakendused, andmebaasid, kasutajad(aktiivsed/passiivsed), kasutajate pöördumised rakenduste poole jne.

Millised lahendused siinkohal aitavad? Mõned variandid on näiteks Nagios, Zabbix, Datadog, OpManager

Kuidas aga edasi? Eraldiseisvatest andmetest (silodest) samm edasi ühendatud andmete suunas.

Tänaste organisatsiooni juhtide üheks suuremaks väljakutseks on panna ettevõtte kultuur, inimesed, lähenemine, protsessid ja digitaalsed lahendused koos tööle ning pöörata see ärikasuks.

Digitaliseerimise enda kasuks tööle panemiseks tuleb vaadata oluliselt kaugemale konkreetsest tarkvarast. Tuleks vaadata ettevõtte tänast ärimudelit ning kujutada seda ette digitaalses maailmas, ning mõelda, mis on need lõigud, mis täna ei ole selleks veel valmis. Või kas täna kasutusel olev struktuur ja lahendused võimaldavad organisatsioonil kasvada ning keerulisematel aegadel ka kahaneda?

Süsteemide arhitektuuri vaatest tasub läbi mõelda, kas tänased süsteemid ja lahendused on pigem massiivsed ja väga tihedalt seotud? Näide: kas ühes majandustarkvara (ERP) andmebaasi serveris on ka teisi ärilisi teenuseid, mis võistlevad omavahel sama andmebaasi, operatsioonisüsteemi ja ka füüsilise arvutuse ressursi pärast? Tasub kaaluda, kas mikroteenuste lähenemine tõstaks töökindlust ning annaks võimalust planeerida väiksemaid kontrollitavaid muudatusi ja katkestusi.

Otstarbekas on siinkohal ka läbi mõelda kas minu ettevõtte tänane lähenemine võimaldab erinevatel ärilistel teenustel kasvada 10, 100 või ka 1000 korda. Mis saab siis, kui üks teenus kasvab? Kas teised teenused saavad sellest mõjutatud või toimivad edasi nii, et kasutajad ei märkagi vahet?

Ühtset õiget või valet lähenemist kindlasti ei ole monoliitsete või mikroteenuste arhitektuuri kontekstis ning sama on ka ettevõtte üldise digitaliseeritusega. Lahendused on alati individuaalsed ja ettevõttepõhised. Mõnele ettevõttele sobib lähenemine läbi pilootprojekti näiteks organisatsiooni väiksemas osas. Teistele on mõistlikumad suuremad ja kiiremad muudatused laiema ärimõju saavutamiseks.

Fookus peab olema põhiäril

Ärimaastik on jõuliselt liikumas suunas, kus igaühe kohustus on tegeleda oma põhiäriga ning spetsiifiliste arendusprojektide läbiviimiseks kaasatakse oma ala professionaale väljast. Nii on ka IT-ga. Digitaliseerimisjuhi palkamine igasse ettevõttesse ei ole kindlasti mõistlik samm. Samas kaasata konsultant kindlaks määratud ajaks suurt pilti looma, prioriteete seadma ja valikutes kaasa aitama, loob ettevõttele suurt väärtust.

Loe digitaliseerimisjuhi teenuse kohta lähemalt siit.