Autor: Äripäeva eriprojektide toimetus • 20. jaanuar 2021

IT-teenuste outsourcing põhineb peamiselt usaldusel

Outsourcing paneel Digital Hub foto
Autor: Johanna Jõhvikas

Üha sagedamini kasutavad ettevõtted IT-teenuste puhul välise partneri abi. Novembris toimunud konverentsi Digital Hub paneelvestluses osalenud tippjuhid ja IT-juhid arutlesid, kuidas IT- teenuste sisseostmine erinevates valdkondades täna korraldatud on ning millised on partnerluse kõige olulisemad aspektid. Panelistid jagasid oma kogemust ning rääkisid ka sellest, milliseid teenuseid usaldatakse partneri kätte ning mida tehakse oma IT-spetsialistide toel.

BLRT Grupi IT- direktori Marek Trautmanni sõnul on välispartneriga lepingu sõlmimine nagu abielu ehk kõik taandub usaldusele. “Mul on mitu koostööpartnerit sellised, kus suhe pole kinni selles ettevõttes, vaid inimestes,” kirjeldas ta. “Kui on olnud mingi kriisiolukord, siis ma tean, et see inimene aitab mind sellest olukorrast välja, mitte ta ei hakka otsima põhjuseid, miks midagi mitte teha. Teenuste sisseostmisel on minu jaoks väga olulised just need inimesed, kes on selle teenusepakkuja taga.”

LHV Panga juhatuse liige ja IT-juht Jüri Heero rõhutas vestlusringis, et teenuste sisseostmise juures on oluline usaldada, aga samas ka kontrollida. “Sa pead tundma oma partneri võimekust ja samal ajal pead ise läbi mõtlema, mida sa saada soovid, kuidas see teenus sobitub sinu äriprotsessidesse ning oma soove ka selgelt kommunikeerima partnerile,” rääkis Heero, lisades, et enne sisseostmist tuleb kokku leppida fundamentaalsed, arhitektuurilised aspektid, mida protsessis on raske muuta. “Andmete haldus ja infoturve on mõistlik algusest peale põhjalikult läbi mõelda ja disainida süsteemidesse sisse.”

Kõik detailid tasub läbi rääkida

Eesti Haigekassa juhatuse esimehe Rain Laane sõnul eeldab pikaajaline teenuse sisse ostmine strateegilist partnerlust. “Oleme kogenud ja õppinud oma kogemusest, et kui teed näiteks hanke, aga ei kirjelda oma soove piisavalt hästi ära ja pakkujaid põhjalikult ei teavita, siis saad seda, mida küsid. Soovitan kõik detailid läbi rääkida,” märkis Laane, lisades, et erilist tähelepanu tuleb IT-teenuseid sisseostes pöörata andmete turvalisusele.

Pikaajalise teenuse sisseostmise juures on Laane hinnangul inimeste vaheline suhe väga oluline nagu ka paindlikkus, sest alati ei saa ajada lepingus näpuga järge, “Hea oleks kui tippjuhid omavahel paar korda aastas arutavad, et kuidas me mingit asja lahendasime ning kuidas ja mida võiks veel teha,” ütles Laane.

Laane sõnul võiks ettevõtted IT-valdkonnas kõik selle, mis pole põhitegevus, sisse osta. “Kui teil on näiteks palju süsteemiadministraatoreid, siis mõelge, kas see on teie põhitegevus ja äkki tasub nende töö sisse osta,” rääkis Laane. “Samas ettevõtte poolt pakutava teenuse haldurid on mõttekas endal majas hoida. Meili- ja dokumendihaldus aga jällegi sisse osta.”

Sisse osta või teha ise?

Jüri Heero hinnangul võiks sisse osta kõik sellised teenused, mida keegi teine teeb sinust paremini. “Samas tuleb ka konkurentsiteema sisse. Kui LHV alustas, siis IT võibolla ei tundunud panga põhitegevusena, aga kuna LHV on olnud alati tehnoloogiasuunitlusega, mis on olnud ka meie konkurentsieelis, siis kogu IT-teenust sisse osta oleks olnud vale otsus,” selgitas Heero. “Me arendame suures osas kõiki pangasüsteeme ise. Üksikuid asju oleme sisse ostnud põhjusel, et siis on mõne teenusega olnud võimalik kiiremini turule tulla.”

Marek Trautmann rääkis, et neil on teenuseid, mida on ajaloo jooksul sisse ostetud, aga siis aru saadud, et see pole mõistlik, kuna riskid pole piisavalt maandatud. Samuti on olnud ka vastupidiseid olukordi, kus mingit teenust, mida varem ise tehti, on hakatud sisse ostma. “See olukord, mida ostame sisse ja mida mitte, on ajas muutuv,” märkis Trautmann. Ta tõi näiteks, et kui 5-6 aastat tagasi ettevõte haldas oma personalitarkvara ise, siis seaduseandluse muutused tõid kaasa selle, et kõigest ei käinud enam oma jõududega üle ja tundus mõistlikum seda teenust sisse osta.

Selline partnerlus on muidugi ajas muutuv ja arenev. IT-outsourcing üldisemalt aitab digitaliseerumisele kindlasti kaasa, kuna võimaldab oma ala parimate kaasamise abil nii mõnegi plaanitud teenusega varem välja tulla või hoopis midagi päris uut luua. Samuti on IT-outsorcingu üks olulisemaid plusse ettevõtte jaoks võimalus keskenduda oma põhitegevusele ning lasta proffidel tegeleda sellega, mida nemad paremini valdavad.

Paneeldiskussioni saab vaadata siin

Jaga lugu
Ituudised.ee toetajad:
Indrek KaldITuudised.ee toimetajaTel: 511 1112
Erkki VilippReklaamimüügi projektijuhtTel: 517 7736
Kertu KarnerIT konverentside projektijuhtTel: 553 7112