Autorid: Annika Matson Kald, Äripäeva eriprojektide ja sisuturunduse üksus, Supplier Plus • 2. detsember 2022

Asekantsler Eesti kohast tehnoloogia rakendamise TOPis: see ei ole üldse hea tulemus

Majandusministeeriumi asekantsler ja varasem Bolti jätkusuutlikkuse ning valitsussuhete juht Sandra Särav esinemas konverentsil Tallinn Digital Summit 2022.
Autor: Arno Mikkor
Eesti on Euroopa Liidu ettevõtete digitaalsete tehnoloogiate rakendamise (DESI) edetabelis 15. kohal, mis ei ole hea tulemus, aga oluline ei ole ainult tabelikoht - madal digitaliseerituse tase tähendab otseselt ka kehva konkurentsivõimet. Ja meie suurusega riigi puhul on tugev konkurentsivõime ülioluline, ütles majandusministeeriumi asekantsler Sandra Särav, kes varasemalt on olnud aastaid ka Bolti jätkusuutlikkuse ning valitsussuhete juht.

Sandra Särav esineb rahvusvahelisel konverentsil Tallinn Supply Chain Finance Summit 2023. Konverents toimub 8.-9. veebruaril ning kohal on Eesti ja Euroopa tarneahela digitaalse rahastamise tipptegijad.

Järgneb intervjuu Sandra Säravaga.

Kui suur on teie arvates see probleem erasektoris, et tarneahelad ei ole suures ulatuses digiteeritud?

Digitaliseerimine ei ole eesmärk iseeneses. Eesmärk on protsesside tõhustamine ja digitaliseerimine on selleks hea tööriist. Seega - digitaliseerimine tööriistana on üks põhilistest faktoritest ettevõtete lisandväärtuse tõstmisel. Euroopa Komisjoni DES-indeksi (Digital Economy and Society Index) järgi positsioneerub eesti ettevõtete digitaalsete tehnoloogiate rakendamise edetabelis 15. kohal. See ei ole hea tulemus. Aga oluline ei ole ainult tabelikoht, madal digitaliseerituse tase tähendab otseselt ka kehva konkurentsivõimet. Ja meie suurusega riigi puhul on tugev konkurentsivõime ülioluline.

Sandra Särav, Majandusministeeriumi asekantsler
Kasutades reaalajamajanduse lahendusi, on võimalik kokku hoida hinnanguliselt 7000 inimese tööaeg aastas. See on meeletu ressurss peegeldamaks, kui palju on tühitööd ja see puudutab otseselt eraettevõtjaid.

Rääkides andmetest, siis täna ja tulevikus on andmete kogumine ja haldamine tarneahelate toimimisel üks kõige olulisem faktor ning seda saab saavutada vaid targalt ettevõtteid digitaliseerides.

Siiski, kokkuvõttes, probleem pole otseselt tarneahelate digitaliseerituses vaid ettevõtete digitaliseerituse tasemes, et nad saaks üldse konkurentsivõimelistes tarneahelates osaleda. Küll aga on võimalik tarneahelatesse pääsemine selleks motivatsiooniks, mis võiks panna ettevõtteid tegutsema ja oma digitaliseerituse taset – konkurentsivõimet - tõstma.

Digitaalmajanduse ja -ühiskonna indeks (DESI) 2022. Eesti
Autor: Sandra Särav

Teil on lai rahvusvaheline kogemuste pagas nii erasektori tehnoloogiafirmadest kui ka avaliku sektori digi- ja tehnoloogiateemadest. Aga täna olete te ametnik. Kuidas üks ametnik saab reaalselt aidata eraettevõtjaid äride digitaliseerimise teel?

Kõigepealt pean ütlema, et ma olen väga tänulik, et mul on õnnestunud nii era- kui avalikus sektoris töötada. Ilma mõlema sektori kogemusta ei saaks ma olla oma tänases rollis hea.

Ametkonna tööriistakasti kuuluvad valdavalt positiivne nügimine (rahalised toetused); negatiivne nügimine (regulatsioon); ja – see on minu jaoks kõige olulisem – olla selles protsessis üksteisele partneriks.

Näiteks, minu tiim tegeleb reaalajamajanduse arendamisega. Kui me räägime digitaliseerimisest praktilisest andmete ära kasutamise võtmes, siis siin saame ametnikena palju ära teha. Kõige olulisem tarneahela osapoolte vahel automaatse ja kiire andmevahetuse saavutamiseks on koostalitusvõimelisus ja seda saame tagada läbi andmete standardiseerimise, et need oleksid masinatele üheselt mõistetavad.

Reaalajamajandus keskendubki ettevõtlusandmete, nende kättesaadavuse ja andmete jagamise parendamisele, et aidata tõsta ettevõtjate tootlikkust ja kasumlikkust. Ehk siis, ettevõtluses luuakse iga päev andmeid majandustehingutega, luuakse arveid, lepinguid, saatelehti jpm - lihtsalt neis sisalduvaid andmeid ei väärindata piisavalt. Miks? Sest nad pole ühtses, standardiseeritud vormingus, kõigile arusaadaval kujul, st ka masinatele ja neid ei saa täisväärtuslikult kasutada, et nad teile lisandväärtust tagasi tooksid.

Miks me räägime reaalaegsusest, sest tänasel kujul andmed kuskilt pika päringu peale lõpuks kätte saades on juba vananenud ja nende väärtus meie jaoks ajas langenud või sootuks kadunud. Seega reaalaegsust tuleb võtta vastavalt valdkonnale mõistlikkuse alusel.

Ametkonna poolt üks meie partnerluspakkumine reaalajamajanduses on täna juba loodavate ettevõtlusandmete standardiseerimine, et neid oleks võimalik lihtsasti, st automaatselt jagada, et teie andmete pealt lisandväärtust luua ja seda kõike selleks, et teie saaksite kiirelt ja kvaliteetselt teha nt andmepõhist finantsjuhtimist vm äriotsuseid.

Konkreetne näide võib olla KYC piiriüleses võtmes – et kaasata välisinvesteeringuid piiriüleselt, peab ettevõtja tõendama oma usaldusväärsust, jätkusuutlikust, vms parameetrit, mis investorile on oluline. Täna võtab see protsess nädalaid kui mitte kuid. Tegelikult on usalduse tõendamiseks kvaliteetsed andmed juba täna ettevõtja poolt asukohariigile esitatud, nüüd võiks need lihtsasti kokku koondada ja piiriüleselt investorile saata, nõusolekualuse ja investori päringu peale – tundidega kui mitte minutitega. Andmetel on usaldusmärgisena kaasas digitempel ning tänu turvalisele asutuste vahelisele digitaristule ei ole võimalik andmetega manipuleerida enne saatmist/kohale jõudmist. Aga selleks kõigeks on meil vaja standardiseeritud andmeid ning turvalisi andmevahetus kanaleid.

Mis on juhtmõte, mida jagate konverentsi Tallinn Supply Chain Finance Summit lavalt?

Ära pelga üle võtta lahendust, mis juba kusagil-kellelgi toimib. Ei ole olemas ühtainsat kõigile sobivat lähenemisviisi ehk inglisekeelset one-size-fits-all-approach’i, aga kui keegi on sinu eest juba mingi probleemi ära lahendanud, siis oleks rumal seda toimivat lahendust või ideed mitte kopeerida.

Mina räägin konverentsil reaalajamajandusest. Reaalajamajandus = praktilisus. Kasutades reaalajamajanduse lahendusi, on võimalik kokku hoida hinnanguliselt 7000 inimese tööaeg aastas. See on meeletu ressurss peegeldamaks, kui palju on tühitööd ja see puudutab otseselt ettevõtjaid, kellel on võimalus suunata administratiivset tööjõudu rohkem väärtust loovasse töösse. Kasutage seda võimalust!

TASUB TEADA!

Mis on reaalajamajandus? See on reaalajas toimuv majandus, kus ka andmed liiguvad reaalajas.

Reaalajamajandus keskendub ettevõtlusandmete, nende kättesaadavuse ja andmete jagamise parendamisele, et aidata tõsta ettevõtjate tootlikkust ja kasumlikkust.

Reaalajamajandus on kui digitaalne ökosüsteem, mis lihtsustab ja tõhustab äriprotsesse, et võimaldada ettevõtetel keskenduda oma põhitegevusele ning säästa ressursse haldus-ja tugitegevustelt.

DESI Eesti kokkuvõttega saab tutvuda siin valides lehelt Eesti.

Jaga lugu
Ituudised.ee toetajad:
Indrek KaldITuudised.ee toimetajaTel: 511 1112
Kent-Erik SchwedeReklaamimüügi projektijuhtTel: 509 8932