Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kas Google teab liiga palju?
Üha võimsamaks muutuv internetihiiglane
teab meist rohkem, kui me seda arvatagi oskame. Küsimus on, kas me saame teda
kõigi nende andmetega usaldada?
Mitte ainult internetiotsing vaid ka e-mail, kalender, tabelarvutus ning tekstidokumendid on teenused, mida Google pakub. Läbi kõigi nende dokumentide loomise, kirjavahetuse ja otsingute anname me Google'ile krüpteerimata infot enese kohta, mida internetihiid omal soovil kasutada võib.
Asja muudab hullemaks internetireklaami ettevõtte DoubleClicki ost Google'i poolt. Miljardid inimeste arvutitesse salvestatud DoubleClicki cookied ning info mille me oleme Google'ile andnud läbi tema teenuste kasutamise annavad talle suurepärase võimaluse konkreetsele inimesele pähe määrida tooteid, mis talle tõenäoliselt enam huvi pakuvad.
Kas me saame usaldada kõiki neid andmeid Google'i kätte? Isegi, kui me usaldame, siis kuidas saame me kindlad olla, et andmed ei satu valitsusasutuste, häkkerite või konkureerivate ettevõtete käsutusse?
Interneti turvaekspertide sõnul on risk tõsine. Seda isegi siis, kui Google jääb kindlaks oma kuulsale motole Don't Be Evil, mis lahtiseletatuna tähendab seda, et Google ei soovi vahetada kasutajate usaldust peenraha vastu ehk kasutada andmeid kurjasti lühiajalise kasu saamise eesmärgil.
Harvard Business Schooli dotsendi Ben Edelmani sõnul on Google'i tasuta teenuste kasutamine küll ahvatlev võimalus, kuid see võib valusalt kätte maksta. Peamisteks probleemideks on privaatsuse kadumine ning kontrolli mitteomamine oma failide üle, mis asuvad Google'i serveris krüpteerimata kujul. Ning loomulikult reklaam, mille eest on ennast tulevikus tõenäoliselt üha raskem kaitsta.
Ilma Google'i teeneteta me ilmselt läbi ei saa. Kindlasti tasuks aga mõelda, kas ja milliseid andmeid me tema kätte usaldame. Kui on soov säilitada konfidentsiaalsus, siis ei pruugi Google olla just parim lahendus.
Loe ka teisi Novaatori uudiseid.
Autor: ituudised.ee - Äripäeva IKT uudiste teemaveeb
Seotud lood
Eesti IT-sektoris on pilvetehnoloogiate kasutuselevõtt kasvanud viimastel aastatel märkimisväärselt, kuid paljud organisatsioonid seisavad silmitsi suurte infrastruktuuriliste muudatuste vajadusega. Üheks oluliseks sammuks selles arengus on andmebaaside migratsioon pilvepõhisele platvormile, näiteks Azure'i pilve. Õnneks on märgata trendi, mille kohaselt näevad kohalikud IT-juhid seda protsessi mitte ainult tehnilise muudatusena, vaid võimalusena suurendada organisatsiooni paindlikkust, turvalisust ja innovatsiooni.
Enimloetud
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi ITuudised esilehele