17. jaanuar 2008

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Paljudele kontoritöötajatele on järgnev ilmselt igapäevaseks rutiiniks: pane arvuti käima, siis võta tass kohvi, tervita kolleege või vaata läbi lauale kogunenud paberid, kuni Windows hoogu võtab ja käivitub. Teine variant on kokku hoida aega, aga raisata samas energiat, hoides arvutit kogu aeg sisselülitatuna.

Silicon Valley ettevõte DeviceVM on välja töötanud vahendi, mis hiilib käivitumise aeganõudvast protsessist mööda. Selleks tuleb vaid arvuti tavalise riistvaraga integreerida hiljuti välja lastud väike tarkvarajupp, mis käivitab arvuti sisselülitamisel koos Windowsiga lihtsama ja kiirema operatsioonisüsteemi nimega Splashtop. Enne, kui Windows ennast käima tõmbab, saab inimene hakata juba Splashtopi abil mõnesid funktsioone kasutama. Sõltuvalt arvutist ja Splashtopi seadetest saab vastavat tarkvara kasutav inimene alustada netis surfamist või DVD-vaatamist vähem kui 20 sekundi jooksul – mõnel juhul isegi vähem kui viie sekundi jooksul, kirjutas Technology Review.

DeviceVM on juba sõlminud partnerluslepinguid erinevate riistvaratootjatega – näiteks koos Asus riistvaraga on Splashtop juba saadaval. Asus toodab peamiselt arvutite emaplaate. DeviceVMi üks juhtidest David Speiser kinnitab, et lähema paari kuu jooksul peaks Splashtopiga varustatud sülearvutid ja lauaarvutid juba saadaval olema.

Windowsi aeglasel käivitumisel on mitmeid põhjuseid, selgitas DeviceVMi spetsialist Ben Chong. "Esiteks on Windows üsna suur,” sõnas ta. See tähendab, et käivitumisel on vaja järgida megabaitide jagu juhtnööre – alates rakenduste avamisest kuni mälu kontrollimiseni. Paljudel arvutitel on ka lisatarkvara, mida Windows käivitumisel automaatselt laeb. „Paljudel juhtudel saab inimene oma Windowsi arvutiga kaasa hulga asju, mida ta tegelikult ei vaja,” ütles Chong. „Kõigi nende programmide käivitamine võtab tublisti aega.”

Arvuti sisselülitumisel käivitub tarkvara, mida nimetatakse baasvahetussüsteemiks ehk BIOSiks. See on arvuti püsimälusse salvestatud programm, mis seob arvuti operatsioonisüsteemi välisseadmetega ja millele arvuti kasutajal ligipääsu pole. BIOS kontrollib üle riistvara ning seab üles operatsioonisüsteemi. Splashtop pannakse BIOSi osaks, niisiis käivitub ta enne operatsioonisüsteemi. Kasutaja näeb lihtsat ekraanipilti, mis pakub välja väikse programmivaliku. Muuhulgas saab siseneda Firefoxi veebibrauserisse, meediapleierisse, Skype’i, messenger-programmi või lubada Windowsil käivituda. Rakendused on paigutatud välkmälu kiibile emaplaadil, seega pääseb neile kiiresti ligi – isegi siis, kui kõvaketas alt veab, märkis Speiser.

DeviceVM ei ole ainuke ettevõte, mis püüab pakkuda inimestele võimalust Windowsist mööda hiilida. Paljudes arvutites kasutatavate baasvahetussüsteemide väljastajaks olev ettevõte Phoenix Technologies teatas hiljuti uue tehnoloogia nimega HyperSpace valmimisest. HyperSpace on imeväike operatsioonisüsteem, mida saab kasutada juba Windowsi käivitumisel. Programm loodetakse sülearvutitesse integreerida selle aasta teisel poolel. Samal ajal püüab ka DeviceVM välja töötada Splashtopi versiooni, mis töötaks Windows’i käivitumisega samal ajal.

Intel püüab omalt poolt arendada nii tarkvara kui riistvara, mis lühendaksid arvuti käivitumise aega. „Käivitumise aeg on üks asi, mille juures on kõvasti arenemisruumi,” ütles Inteli spetsialist Steve Grobman. Praegu katsetab Intel mäluvarianti Intel Turbo Memory, mis käivitab Windowsi kiiremini, võttes vajaliku informatsiooni kõvaketta asemel välkmälust. See võtab ka vähem energiat, mis on kaasaskantavate seadmete juures suureks plussiks. Grobmani sõnul töötab Turbo Memory koos Microsofti tarkvaraga ReadyDrive ja ReadyBoost.

Grobman lisas, et Splashtop meenutab väikseid operatsioonisüsteeme, mida praegu kasutavad mõned väiksed kaasaskantavad seadmed, millega saab korraga ligi pääseda vaid üksikutele rakendustele. „Arvan, et Splashtop töötab samal põhimõttel, kuid lihtsalt veidi laiemal otstarbel, sest seda saab kasutada ka laua- ja sülearvutites. Tegemist on positiivse arenguga, sest selle abil on võimalik arvuteid kindlates olukordades lihtsamini kasutada.”

Autor: ituudised.ee - Äripäeva IKT uudiste teemaveeb