24. jaanuar 2008

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Luman viitas uurimusele, mille järgi 70% Eesti ettevõtetest ütlesid, et teadustööd pole vaja. „Imestasin, et nii vähesed ettevõtted seda tegid,“ ütles ta. Luman selgitas, et 79% Eesti ettevõtetest on 1-9 töötajaga. Väikeettevõtetel napib rahalisi ressursse ning samuti aega teadus- ja arendustegevusega tegeleda.

„50 töötajaga ettevõte on see piir, kus saab tellida ja osaleda uurimuses. Uurimuse reaalne vajadus on 250 töötajaga ettevõttel. Võtame maha kaubandusketid ja pangad ning siis vast jääb 100 ettevõtet, kes tegelevad uurimustega,“ rääkis ta. „Oleme niivõrd väike riik, et reaalselt nende ettevõtete arv pole üle 100, kes selles osalevad.“

Luman küsis, kas Eestis on innovatsioonil potentsiaali? „Küll tal on,“ vastas ta. Ta rääkis, et 375 ettevõttes on palgal inimesi, kes tegelevad teadus- ja arendustegevusega.

Riikide majandustugevus ei sõltu sellest, kui palju on filoloogia doktoreid, vaid loodusteaduse ja tehnika doktoreid. "Eestis koolitame ühe inseneri kohta kolm pehme poole esindajat. Arvan, et ühele töötajale pole vaja kolme nõuandjat,“ ütles Luman ning lisas, et tasakaal peab valitsema.

„Sellega tuleb tegeleda riigi tasandil. Kui me insenere ei koolita, siis ei saa ka innovatsioonist rääkida,“ märkis ta. Pole selget põhjust, miks üks riik on rikas ja teine vaene, kuid rikastes riikides on inseneride arv suurem.

Luman viitas hiljutisele uuringule, kas meil õnnestub viie rikkaima riigi hulka jõuda. „Meie inimressurss on piiratud ning ma oleks võinud ilma uuringuta öelda, et ei jõua,“ ütles ta.

Ta selgitas, et 1-9 töötajaga ettevõtted palju toota ei suuda. Maailm teab väike-ettevõtete koostöö võrgustikku. Küsimus on selles, kas Eesti ettevõtted ühinevad. „Eestlaste puhul see protsess kiiresti ei tööta, igaüks tahab omaette tegutseda,“ märkis Luman.

Ta tõi näiteks, et itaallaste hulgas populaarsed mootorrataste jupid toodab väikeettevõtete võrgustik, kuid logo tuleb tehaselt, kes need kokku paneb. Eestis ilma sellise võrgustikuta konkurentsi maailma turul ei paku. Meie väikeettevõttel võib hea toode olla, kuid enamus riike on suured, meie tootmismaht aga väike, mis nende tellimustele ei vasta.

„Riik peaks teadusesse rohkem investeerima, kuna suurettevõtted ja välisinvestorid ei hakka tegema koostööd enne, kui nad on veendunud, et meie laborid tagavad sama tulemuse, mida arenenud riikides,“ rääkis Luman, lisades, et kui me esimest sammu ei astu, siis ei tule ka teist ja kolmandat.

Raha pole Eestis põhiprobleem tehnoloogia uuendamisel ja innovatsioonis. „Meil aga pole tihti tehnoloogia doktori kraadiga spetsialiste ning seda me sisse osta ei jõua,“ ütles ta. „Asi pole ainult teadmiste sisseostmises, meil on kohapeale vaja spetsialiste, kes siin pidevalt toimetavad,“ lisas ta.

Autor: ituudised.ee - Äripäeva IKT uudiste teemaveeb