1. veebruar 2008
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

75 miljonit inimest jättis internetita kõigest üksainus laev

Terve laevastik saadeti välja, et parandada merealust sidekaablit, mis jättis ilma internetita India ja Lähis-Ida riigid. 75 miljonilt inimeselt interneti võtnud kaabli lõhkumiseks piisas vaid ühest laevast.

Niisiis: kolmapäeval otsis laev Egiptuse ranniku lähedal tormivarju ning heitis ankru kohas, kus see oli keelatud. Keelatud, sest selles piirkonnas asuvad merealused kaablid. Ankur purustas kaabli ning ilma internetiühenduseta või väga piiratud ühendusvõimalustega pidi leppima 75 miljonit inimest. Puudutatud olid nii India, Egiptus, Dubai kui Bangladesh, kirjutas The Guardian.

Kuigi katkestus ise puudutas kümneid miljoneid inimesi, on selle mõjud veelgi laiemad, mõjutades paljude Aasia ja Lähis-Ida riikide majandusi. Egiptuse kommunikatsiooniministeerium palus tavalistel netisurfajatel end netist eemale hoida, et majanduse toimimiseks vajalikul sidel oleks eelis. „Inimesed, kes laevad netist muusikat ja filme pitsitavad ettevõtjaid, kellel on võrku vaja palju tähtsamate asjade ajamiseks,” teatas ministeeriumi pressiesindaja Mohhammed Taymur.

Samal ajal, kui üle maailma üritati leida netiliikluse ümbersuunamiseks varukanaleid ning luua satelliitühendusi, väidavad eksperdid, et õnnetus värvis puust ja punaseks kui haavatav on globaalne kommunikatsioonivõrgustik, mida me oleme harjunud võtma enesestmõistetavana.

„Kõik see liiklus käib merealuseid kaableid pidi. Neid kaableid pidi on omavahel ühendatud kogu maailma majandus,” ütles firma TeleGeography uurimisdirektor Alan Mauldin. „Isegi kui te kasutate võrguvaba ühendust, on see võrguvaba vaid teie tugijaamani, sealt edasi on kõik ühendused füüsiliselt olemas.”

Kuigi kõrgtehnoloogiline võrgumaailm näib pealtnäha kiiskav ja sile, põhineb enamus sellest siiski tohutule hulgale ühenduskaablitele. Kalleid fiiberoptilisi kaableid paigaldatakse merre kogu maailmas, neid pidi käib netiliiklus eri mandrite vahel ning samal ajal suudab üks kaabel endas kanda miljoneid erinevaid suhtlusi.

Ühe eksperdi sõnul peaks sellenädalane õnnetus olema äratus, mis veenab riikide valitsusi, et selliste ühenduskaablite turvalisus peab olema kõrgeim prioriteet. Mobiiltelefoniside ja netiühenduste kaitsesse peavad riigid panustama palju rohkem aega ja energiat.

„Ühenduskaableid tuleb kaitsta nii terrorirünnakute kui õnnetuste eest,” ütles Dubais asuva uurimiskeskuse Gulf Research Centre turva- ja terrorismiekspert Mustafa Alani.

„See juhtum näitas, kui kerge on neid rünnata.”

Kuigi katkestuse mõjud jõudsid Egiptusest välja kuni Bangladeshini, oli enimmõjutatud India – maailmas interneti kasutajate arvult viies riik, mille majandus põhineb aina suuremas osas kõrgtehnoloogilistel sidelahendustel.

Kolmapäeval alanud katkestuse alguseks olid India börsid juba sulgunud, kuid eile andis poole võrra vähenenud lairibaühenduste arv Indias väga teravalt tunda. Eriti olid puudutatud firmad, mis täidavad lääneriikide allhanketellimusi.

Nii teatasid Ameerika firmad, et neil on probleeme Indias asuvate tugi- ja kõnekeskustega. Briti telekommunikatsioonifirma BT, kellel on samuti palju teenuseid ja hankeid suunatud Indiasse, teatas, et probleeme väga otseselt näha pole.

Ida-Aasia ja Vaikse ookeani piirkonna riike katkestus ei puudutanud, sest nende ühendus Euroopaga käib läbi USA. Samas võib katkestusest puudutatud riikides normaalse olukorra taastumiseni minna mitu nädalat.

„Sõltub sellest, kui suured on kahjustused. Kahtlusalused kaabliosad tõstetakse laevale, et neid parandada ning viiakse alles siis merepõhja tagasi,” ütles Mauldin. „See võib võtta nädala või kaks.”

Fiiberoptilised kaablid Flag Europe-Asia ja Sea-Me-We 4 on kõige elavamad kanalid Euroopa ja Aasia riikide vahel toimivas sides, nende osaks langeb 75 protsenti kogu sidemahust.

Autor: ituudised.ee - Äripäeva IKT uudiste teemaveeb

Liitu ITuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Indrek KaldITuudised.ee toimetajaTel: 511 1112
Anne WellsReklaami projektijuhtTel: 5880 7755