Nimelt lõi ta algoritmi, kuidas veaparanduskoodi dekodeerida. See on osutunud kõige efektiivsemaks lahenduseks mobiil- ja satelliittelefonisides kõne dekodeerimisel.
Ta avaldas algoritmi 1967. aastal, kuid see ei leidnud rakendust enne, kui arvutustehnika oli muutunud piisavalt võimsaks, et saada hakkama dekodeerimiseks vajalikke arvutusmahtudega.
Oma juristi soovitusel, kellele tundus, et leiutisel puudub rakendusväljund, jättis Viterbi algoritmile isegi patendi võtmata.
Ta oli üks Qualcommi asutajaist, aidates välja töötada CDMA-standardit, GSM-standardi rivaali, mis on täna kasutuses kolmanda põlvkonna mobiilsides.
Biomaterjalid asendavad süstalt
Massachusettsi tehnoloogiainstituudi professor Robert Langer on loonud lahenduse, kuidas viia inimkehasse ravimeid kontrollitud kogustes ja seda ilma süstla abita.
Selle teevad võimalikuks naha pinnale asetatud polümeerid, mis annavad kehasse ravimit täpselt kontrollitud kogustes. Langeri peamine läbimurre on kolmemõõtmeline polümeerimaatriks, millest ravimimolekulid suudavad läbi minna ja patsiendi kehasse siseneda.