10. aprill 2008

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

70 vaatlusaluse riigi keskmine e-valmisoleku indeks 10 punkti skaalal tõusis 6,39ni, eelmise aasta näitaja oli 6,24. Tänavune edetabeli liider on Ameerika Ühendriigid 8,95 punktiga, järgnevad Hong Kong ja Rootsi. Eesti on Ida-Euroopa riikidest esimene ning maailma lõikes 7,10 punktiga 28. kohal. Läti ja Leedu on vastavalt 37. ja 38. kohal, teatas IBM.

Üldise kasvu taustal on ka langejaid, tähelepanuväärseimad neist esikümnes. Neli aastat järjest maailma kõrgeima e-valmisolekuga riigi tiitlit hoidnud Taani langes neli kohta. Sarnaselt langes nelja koha võrra Šveits ning kolme koha võrra Soome (kelle asemel tuli esikümnesse Austria).

Kõigis vaatlusalustes valdkondades on infotehnoloogia arengutempo hoidmine raske ülesanne. Näiteks Euroopa IT-liidrite hulka kuuluvad Soome ja Taani ei suutnud säilitada varasemat IT-kulutuste taset ega suurendada digitaalsete kanalite juurdepääsetavust. Kontrastina neile on esikümnes üles liikunud riigid USA, Hong Kong, Holland ja Austraalia sellega hakkama saanud ning muutunud innovaatilisemaks.

Vahe eesrindlaste ja sabassörkijate vahel 2008. aasta tabelis taaskord vähenes, mis annab lootust arvata, et nn digitaalne lõhe arenenud riikide ja arengumaade vahel kahaneb. Samas oli selle lõhe kahanemise tempo sel aastal väiksem kui eelnevatel. Madalaima e-valmisolekuga riigid ei suutnud edetabelis tõusta, osaliselt seetõttu, et nende ärikeskkonnad on jäänud suuresti muutumatuks. Sidevõrkude kättesaadavuse paranemine mitmetes arengumaades, eriti Ladina-Ameerikas, on samuti hoiatavalt aeglane. Positiivne on aga mõne madala indeksiga riigi – Saudi Araabia, Tai ja Egiptuse – tõus edetabelis just tänu võrkude juurdepääsetavuse paranemisele.

E-valmisoleku indeks mõõdab riigi e-äri keskkonda erinevate faktorite kaudu, mis iseloomustavad turu valmisolekut rakendada internetipõhiseid ärivõimalusi. Järjest enam mõjutab indeksit ka see, mil viisil firmad ja eraisikud kasutavad digitaalseid tooteid-teenuseid.

Indeksi arvutamise aluseks on enam kui sada kriteeriumit, mis on grupeeritud kuude kategooriasse (sulgudes kriteeriumi osakaal): sidevõrgud ja tehnoloogiline infrastruktuur (20%), ärikeskkond (15%), sotsiaalne ja kultuuriline keskkond (15%), õiguslik ja poliitiline keskkond (10%), valitsuse poliitika ja visioon (15%) ning tehnoloogia omaksvõtt tarbijate ja ettevõtete poolt (25%).

Economist ja IBM on indeksit koostanud aastast 2000.

Autor: ituudised.ee - Äripäeva IKT uudiste teemaveeb