16. juuni 2008

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

“Kui meenutan programmi koostamist, siis tol ajal sai ette heidetud, et programmis ei olnud arvestatud piisavalt summaarseid mõjusid ja hindamisele ei olnud kavandanud kogu tuumakütuse olelusringi mõjusid,” ütles Lahtvee aripaev.ee-le ning lisas, et kõik ettepanekud said kirja pandud ja nüüd on tal huvitav näha, kas ja kuivõrd neid ka arvestatud on.

Küsimusele, milliseid ettepanekuid võiks Eesti keskkonnaministeeriumi kaudu teha, ilma tuumajaama omamise kogemuseta, vastas Lahtvee, et on teada, mida üks või teine inimtegevuse mõju kaasa võib tuua. “Olgu see siis maapinna kaevandamine, infrastruktuuri rajamine, mingite heitmete õhku paiskamine või radioaktiivne kiirgus endaga, sellest lähtuvalt arvan, et ka eestlased on pädevad hinnanguid andma ühele või teisele ekspertide väitele.”

Uurides, kas Eesti huvi keskkonnamõjude hindamises kaasa luua võib olla vihje huvist tuumajaama loomise vastu, kummutas Lahtvee selle võimaluse, lisades, et keskkonnaministeerium on ka varasemalt teinud tihedat koostööd Lätlastega ja Soomlastega erinevate suurte projektide korral.

“Kauguselt on Lovoiisa Sosnovõi Bori (Venemaal asuv tuumajaam- toim.) järel teine, pigem tulenevad huvid sellest. Kogemused, mida koostööst saadakse kuluvad ära tulevikus marjaks ära.”

Lahtvee sõnul mõjutab Soome tuumajaam Eestit vähe, seoses Soome lahe hoovuste suunaga. “Küll aga tuleb vaadata riski hindamise poolt võimalike avariide ja lekete osas, sest sellistel puhkudel radioaktiivsete heitmete kaugele kandumisel võib ka Eesti ohtu sattuda,” nentis ta ning lisas, et Eesti kasuks räägib geograafiliselt hea asukoht.

Küsimusele, millised on õnnetuse korral Venemaal asuva Sosnovõi Bori tuumajaama mõjud Eestile, andis Lahtvee vastuse, et sellisel juhul on reaalne oht Eesti teatud piirkondade saateks, samuti võib olla vajadus inimeste evakueerimiseks.

“Need riskid ja mõjud on märgatavalt suuremad, sellepärast, et Venelased hoiavad käigus vana, ohtliku tehnoloogiaga Tšernobõli tüüpi reaktoreid, mille ohutussüsteemid on kehvemad, mille kogu tööpõhimõte on riskialtim ja venelaste töökultuur on ka hoopis viletsam.”

Autor: ituudised.ee - Äripäeva IKT uudiste teemaveeb