20. juuni 2008

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Aripaev.ee küsis Toomelt, kas ostukirele keskenduvad veebioksjonite korraldajad peaks tema hinnangul hasartmängumaksu maksma ja kui kaua Eestis hasartmängumaksu ja muude piiranguteta aeg kesta võiks.

Bidoloo Soome omanikelt pole aripaev.ee veel vastuseid saanud. Internetioksjonite korraldamisega seonduvat pole kommenteerinud ka Vaus ning Eurocent24.

Rahandusministeeriumi andmetel pole kavas hasartmänguseadust muuta. Meelelahutuslike internetioksjonite korraldaja selle seaduse piiresse praegu ei mahu.

Hasartmängud jagunevad õnnemängudeks, osavusmängudeks, totalisaatoriteks ja kihlvedudeks, selgitas ministeerium. Õnnemängu ehk kasiinomängu tulemus sõltub juhuslikust numbrikombinatsioonist kaardipakis, ruletikettal, täringul, mänguautomaadis või mujal. Osavusmängu tunnuseks on füüsiline osavus, kihlveod ja totalisaatorid panustavad aga sündmuse toimumisele või ärajäämisele.

Seega pole internetioksjonil hasartmängu tunnuseid, leidis rahandusministeerium. Asjaolu, et oksjoni puhul pole pakkumise hetkel viimase pakkumise tegijale teada, kas ta pakutakse üle või mitte, ei muuda oksjonit hasartmänguks selle klassikalises tähenduses.

Autor: ituudised.ee - Äripäeva IKT uudiste teemaveeb