Digifotosid on reisil olles lihtne
klõpsida, kuid aastate pärast vanu fotosid vaadates ei pruugi enam sugugi meelde
tulla, kus konkreetne foto sai tehtud.
Abiks oleks GPSi kasutamine ning foto sidumine geograafiliste koordinaatidega, kuid selliseid entusiaste leidub ilmselt väga vähe, kes viitsivad iga pildi tegemise järel GPSi abil ka asukoha kindlaks teha. Seega ei jõua see tehnoloogia massidesse kindlasti enne, kui on muutunud täiesti automaatseks.
Lahenduseks võiks olla fotoaparaadi ja GPS-vastuvõtja funktsioonide ühendamine, kuid siin kerkivad esile teatud probleemid. GPS-signaali leidmine ja asukoha kindlaks tegemine võtab aega mitukümmend sekundit ning kulutab kõvasti vastuvõtja akusid. Lisanduks ka probleem, et kahe võtte tegemise vahele jääb liiga pikk sunnitud paus.
Nüüd on tarkvarafirma Geotate mõelnud välja lahenduse, mis aitab neist probleemidest mööda pääseda. Pildi tegemise ajal salvestab fotoaparaat kõigest 0,2 sekundiga satelliitidelt pärinevad andmed, kuid ei töötle neid ega arvuta asukohta. See töö jäetakse Geotate’i tarkvaraga varustatud arvutile, mis hiljem kasutaja jaoks mugavalt internetipäringu abil hangitud satelliitide asukohainfo abil foto tegemise asukoha välja arvutab. Delegeerides selle töö arvutile, kasutab fotoaparaat kõigest sajandiku energiast, mis kuluks koordinaatide kohapeal leidmisele.
Lisainfo leidmiseks vaata ka Geotate’i
kodulehte.Autor: ituudised.ee - Äripäeva IKT uudiste teemaveeb
Seotud lood
Alarahastatud haridus ning õppejõudude ja teadlaste madalam palgatase võrreldes teiste riikide ülikoolidega on tekitanud Eestis tugeva probleemi järelkasvuga. Sageli arvatakse, et ülikoolidel riigiasutusena on rahastus alati olemas, ent tegelikkuses on teadustööga tegelemisel, maailmatasemel projektide loomisel ning teadustaristu arendamisel oluline osa erasektori toetusel.