Täna toimunud E-ekspordi
ümarlaual leiti, et infotehnoloogia lahendusi võiks eksportida riikidesse,
mis ehk on siiani tundunud kauged ja kättesaamatud, rääkis riigikogu aseesimees
Kristiina Ojuland.
„Ümarlaua vajadus oli ilmselgelt olemas, kõik kutsutud olid kohal,“ rääkis Ojuland. Tema sõnul oli ettevõtjatel olemas huvi arutada, kuidas Eesti riik ja riigi ametnikud saaksid aidata kaasa E-ekspordi arenemisele.
„Oluline kitsaskoht, kus ettevõtjad nägid takistusi, oli kõrge sotsiaalmaks ettevõtja jaoks,“ rääkis aseesimees ning selgitas, et mitte ainult infotehnoloogiaettevõtete, vaid teiste valdkondade ettevõtete jaoks lähevad kulud väga suureks, kui osta sisse kõrgelt haritud infotehnoloogiaspetsialiste.
Majanduskomisjon sai arutluselt selgeid signaale, et optsioone puudutavad seadused tuleb üle vaadata. „Kui ettevõtjad soovivad optsioone välja anda, siis need on maksustatud nii kõrgelt, et see ei innusta ettevõtteid optsioonidega tegelema,“ lisas Ojuland.
Riigihankeseadus Ojulandi sõnul pigem piirab kui avardab uute lahenduste väljatöötamist. „Tellitakse väga kindla suunitlusega asju, võib-olla ka aegunud asju,“ rääkis ta praegusest olukorrast. Ta nentis, et ettevõtjatele tuleks anda laiemad võimalused pakkuda riigihangetel moodsamaid ja tulevikku suunatud lahendusi.
Ka on ettevõtjate mureks infotehnoloogiliste lahenduste omandi küsimus. Kelle omand on infotehnoloogiline lahendus, mis on tehtud avaliku sektori jaoks, küsis Ojuland. Kas neid saab edasi müüa, milline oht võib tulla riigikontrolli poolt, kui lahendust tahetakse edasi müüa, rääkis Ojuland kerkinud küsimustest. Tema sõnul on praegune riigihankeseadus selles osas lünklik.
Ettevõtjad soovisid ümarlaual, et poliitikud ja diplomaadid välisriikides olles või neid külastades seisaks rohkem ekspordist huvituvate ettevõtjate eest.
Ojulandi sõnul peaks Eesti E-eksport pürgima nende turgude poole, mis seni on tundunud kauged ja kättesaamatud. „Ettevõtjate poolt jäi mulje, et just nendes riikides ongi meil väljakutsed,“ lisas ta.
Autor: ituudised.ee - Äripäeva IKT uudiste teemaveeb
Seotud lood
Tehisintellekti rakendades toovad kõige kiiremini kulutused tagasi rahaliselt suure mõjuga lahendused, näiteks allahindluste ja lao optimeerimine, aga ka senise käsitsitöö automatiseerimine.
Hetkel kuum
Tagasi ITuudised esilehele