27. aprill 2009

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Inspektsiooni selgitusel ei kuulu isikukood seaduse kohaselt delikaatsete isikuandmete hulka ja seega pole põhjust varjata seda enam kui näiteks inimese nime või sünniaega.

"Ettekujutus isikukoodi salajasusest on laialt levinud ka ametiasutustes. Näiteks arvatakse tihti, et dokumentidele juurdepääsupiirangu kehtestamiseks piisab, kui lisada dokumenti isikukoodid. Isikukoodi kasutamine ei ole iseenesest aluseks juurdepääsupiirangu kehtestamisele," teatas andmekaitse inspektsioon.

Küll aga peaksid asutused ja ettevõtted arvestama isikuandmete kasutamisel minimaalsuse printsiibiga. Näiteks oma töötaja või kliendi tuvastamiseks piisab kirjas, käskkirjas või muus dokumendis üksnes tema nimest ja ametist/aadressist. Mõned ettevõtted pakuvad internetis teenuseid, tuvastades klienti isikukoodi järgi. Kuivõrd isikukoodi on kerge teada saada, jääb see kliendi tuvastamisel suhteliselt ebausaldusväärseks vahendiks ja seega ka teenusepakkuja enda riskiks, teatas inspektsioon.

Isikukoodi kasutamise juhis asub andmekaitse inspektsiooni kodulehel.

Autor: ituudised.ee - Äripäeva IKT uudiste teemaveeb