25. august 2009
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kiirkauplemise tarkvara viis teravatele kokkupõrgetele

Endise Goldman Sachsi asepresidendi vahistamine ja kriminaalasi on hea näide teravatest huvide kokkupõrgetest, kus kalli ja üliturvatud tarkvara abil teenitakse kasumit väärtpabereid millisekundite jooksul ostes-müües.

FBI arreteeris 39aastase Sergei Aleinikovi 3. juuli õhtul New Yorgi lennuväljal, süüdistatuna endiselt tööandjalt Goldman Sachsilt tarkvarakoodi varguses, kirjutas eile International Herald Tribune. Kolm päeva hiljem toimunud kautsjoniistungil nõudis prokurör mehe vahi alla jätmist, kuna muidu võiks ta "ebaõiglaselt manipuleerida" aktsiahindadega. Kohtunik vabastas Aleinikovi siiski 750 000 dollari suuruse kautsjoni vastu.

Mõned juristid peavad kriminaalasja üldse küsitavaks, kuna ennemini võiks tegu olla tsiviilvaidluse teemaga. Kompuutripõhise ülikiire kauplemise tarkvara vallas ongi käimas tsiviilasjad Chicagos ja New Yorgis. Selline kauplemine on kiirelt saanud üheks konkurentsitihedamaks ja vastuolulisemaks Wall Streeti äriks. Äri südames on aastaid arendatud ja ettevõtete poolt kiivalt saladuses hoitud arvutiprogrammid.

Aleinikovi kahtlustatakse Goldman Sachsist töölt lahkumisel sealt jupikese tarkvara kaasavõtmises, mis võimaldab millisekundite jooksul väärtpaberitehinguid teha. Pangad ja fondid kasutavad selliseid programme lõikamaks kasu imeväikestest hinnaerinevustest eri turgudel ning mõnel puhul jõudmaks ette suurematest orderitest.

Programmide pooldajate väitel muudavad need kauplemise efektiivsemaks. Kriitikute sõnul pole need suurt muud kui lisakulu pikaajaliste investorite kaelas ja võivad koguni turukõikumisi hullemaks muuta. Seda aga, et "kõrgsageduslik" kauplemine on kõrgelt kasumlik, ei vaidlusta keegi.

Finantsturgude uuringufirma Tabb Groupi hinnangul teenivad Wall Streeti ettevõtted taoliste programmide abil tänavu kaheksa miljardit dollarit. Baruch College'i õppejõu, varasema Fidelity Investmentsi turusüsteemide juhi Bernard S. Doneferi arvates veelgi enam. "See kasvab kindlasti," rääkis omanimelise rahaturgude uurimise firma loonud Larry Tabb. "Andekaid tegijaid on rohkem saadaval ja tehnoloogia muutub odavamaks," lisas ta.

Kasumid on viinud kullapalavikuni, kus fondid ja investeerimispangad maksavad tarkvarainseneridele miljonipalku. "Nohikud, kes kirjutavad koodi – need vennad on nüüd hinnas," sõnas Donefer. 1991 Venemaalt USAsse kolinud Aleinikov võeti 2007. aastal Goldman Sachsi asepresidendi kohale aastapalgaga 400 000 dollarit.

Väärtpaberitehingute iseloom on muutunud. Kuni 1990ndate lõpuni kauplesid suurinvestorid suurte kogustega väärtpaberifirmade nagu Morgan Stanley kaudu. Kuna kasumid suurtelt tehingutelt on kokku kuivanud, jagavad investorid suure tehingukorralduse hulgaks väiksemateks paljudel börsidel, kus kauplejad võistlevad teenimaks ühelt orderilt penni-kaks aktsia kohta. Ülikiirtehingud on välja kasvanud sellest strateegiast.

Aleinikov ja teised programmeerijad on avastanud, et tööandjad ei vaata nende lahkumisele hea pilguga ohus, et minnes võtavad nad kauplemise mootoriks oleva koodi kaasa. Tänavu kolis Aleinikov koos naise ja kolme tütrega 1,14 miljonit dollarit maksvasse majja. Kevadel lahkus ta Goldman Sachsist, asumaks 1,2 miljoni dollarise ehk senisest kolm korda suurema aastapalgaga tööle ettevõttes Teza Technologies.

Lahkumise eel edastas ta koodi Saksamaa tasuta andmete säilitamist pakkuvasse serverisse. 1. juulil teatas Goldman Sachs vargusekahtlusest võimudele, kaks päeva hiljem Aleinikov arreteeriti. Ülekuulamisel ta eitas süüd, loobus võimalusest enda vastu tunnistusi mitte anda ning lubas võimudel oma kodu läbi otsida. Mehe väitel laadis ta mingi hulga Goldman Sachsile kuuluvat koodi alla kogemata sel ajal, kui üritas edastada vabavara faile, pole koodi uues töökohas kasutanud ega seda kellelegi edasi andnud.

Kahtlustus ei paku ka tõendeid, et ta oleks seda teinud. Hämaraks jääb, miks laadis ta üldse Goldman Sachsist alla vabavara, mida võib mujaltki saada ning mismoodi läks samaaegselt liikvele osa ettevõtte kõige salajasemast tarkvarast. Prokuröri väitel tekitas ta Goldman Sachsile suurt kahju juba paljalt koodi Saksamaa serverisse saates, sest nõnda võivat pank kaotada kogu paljumiljonilise investeeringu selle tarkvara loomisse.

Kaitsja väitel läks teele vaid 32 megabaiti Goldman Sachsile kuuluvast kokku vähemalt 1224megabaidisest programmist.

Prokuratuur ja FBI keeldusid asja kommenteerimast. Vastava ala tarkvara turvalisusele on aga hakatud pöörama äärmiselt ranget tähelepanu. Aleinikovi uue tööandja Teza asutasid kolm investeerimisfirmast Citadel lahkunud töötajat, keda omakorda nüüd endine tööandja süüdistab tarkvara varguses. Teza on nii need kui Aleinikoviga seonduvad süüdistused tagasi lükanud. Citadel kirjeldas aga oma pöördumises võimude poole kaitseks kasutusse võetud äärmuslikke turvameetmeid.

Samalaadne kohtuasi kolme endise ülikiirkauplemise osakonna töötaja vastu on New Yorgis käsil Šveitsi pangal UBS, üks neist saatis väidetavalt UBSi salajast koodi isiklikule meiliaadressile. Sellegi asja osalised hoidusid avalikkusele midagigi ütlemast.

Kiirkauplemise tarkvara viis teravatele kokkupõrgetele

Autor: ituudised.ee - Äripäeva IKT uudiste teemaveeb

Liitu ITuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Indrek KaldITuudised.ee toimetajaTel: 511 1112
Anne WellsReklaami projektijuhtTel: 5880 7755