31. august 2009

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Pooleliolevasse töösse ei tahaks sekkuda,“ vastas Seppänen, millised peaksid olema tingimused litsentsi saamisel. Kas need peaksid olema sarnased 3G litsentsi tingimustega? „Seda lollust ei tahaks enam korrata,“ ütles ta. „Selle tehnoloogia arengust tahtis riik endale saada 210 mln krooni, mis teeb 210 mln krooni võrra selle arengu aeglasemaks,“ põhjendas ta.

Seppänen lootis, et seekord riik võtab operaatoreid kuulda ja ei tee litsentsi saamist nii kalliks, kui see oli 3G võrgu puhul. Ta ei näe vajadust kiirete litsentside väljastamise järele, kuna 4G puhul peavad ennem lahenema mõned tehnoloogiat puudutavad küsimused.

Loomulikult ei oleks tal ka litsentside saamise vastu midagi. Seppänen uskus, et Elisa muretseks siiski esimesel võimalusel litsentsi neljanda põlvkonna andmeside teenuse pakkumiseks. „Kui meil ei ole sagedusi, meil ei ole mõtet tegutseda,“ märkis ta.

3G litsentside riigipoolne ajastus oli Seppäneni hinnangul hea. „Mõned Euroopa riigid tegid liiga vara, mõned ei ole veel üldse teinud. Põhjamaades oli hea ajastus,“ leidis ta.

Autor: ituudised.ee - Äripäeva IKT uudiste teemaveeb